EMTA lektor Kaari Kiitsak-Prikk kaitses edukalt doktoriväitekirja

Määratlemata

EMTA lektor Kaari Kiitsak-Prikk kaitses edukalt doktoriväitekirja

8. detsembril kaitses EMTA kultuurikorralduse ja humanitaarainete keskuse lektor ja karjäärinõustaja Kaari Kiitsak-Prikk Estonian Business School`is edukalt oma doktoriväitekirja teemal "Managing Societal Interactions in the Context of Changed Legal Status of Estonian Public Cultural Organisations" ("Ühiskondliku koostoime juhtimine Eesti avalike kultuuriorganisatsioonide muutunud juriidilise vormi kontekstis").

Kaari Kiitsak-Prikk analüüsib oma doktoritöös avalike kultuuriorganisatsioonide juriidilise vormi ehk sihtasutusteks muutumise rolli ühiskondliku koostoime juhtimisel. Väitekiri hõlmab kultuuripoliitikat, institutsionaalset muutust avalikus sektoris ja ühiskondliku mõju strateegilist juhtimist.

Kaari Kiitsak-Prikk on saanud magistrikraadi EMTA kultuurikorralduse programmis 2005. aastal, olnud selle programmi koordinaator ning õpetab aastaid akadeemias ettevõtlusega seotud aineid, juhendab kultuuriettevõtluse mooduli lõputöid. Ta on avaldanud teadusartikleid, samuti koordineerib EMTA poolt teadus-arendusprojekti "Higher Education Institution for Societal Engagement" ning on nõutud külalislektor teistes ülikoolides.

Meie hulgast lahkus legendaarne koorijuht Kuno Areng

Määratlemata

Meie hulgast lahkus legendaarne koorijuht Kuno Areng

Eesti muusikaelus on Kuno Areng (23.07.1929-08.12.2017) aastate pikku osalenud eelkõige järjepideva koorijuhitegevusega. Samuti on ta olnud viljakas pedagoog, kelle käe alt on võrsunud omakorda terve rida tunnustatud eesti koorijuhte ja dirigente, nende hulgas Anne Dorbek, Toomas Kapten, Elo Üleoja, Laine Jänes, Indrek Vijard, Olari Elts, Lauri Sirp, Risto Joost, Peeter Perens jun., Triin Koch, Veronika Portsmuth jpt. Kuno Areng on töötanud õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias alates 1962. aastast, 1985–1992 oli ta samas koorijuhtimiskateedri juhataja, alates 1982. aastast on ta professor ning 2003. aastast emeriitprofessor.

Kuno Arengu juhatusel on aastakümneid tegutsenud mitmed eesti tähtsamad koorid, kelle rohked esinemised on tutvustanud eesti laulukultuuri ning viinud eesti kooriteoseid laia maailma. Aastatel 1966–1990 tegutses Areng RAMi dirigendina, andes kontserte paljudes maades, sh Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias ja USA-s ning esinedes mitmes maailma nimekaimas kontserdisaalis, nende hulgas Moskva Konservatooriumi ja Peterburi Filharmoonia Suur saal, Washingtoni Kennedy Keskuse kontserdisaal, New Yorgi Carnegie Hall jt.

Aastatel 1961–2000 juhatas Areng Vabariiklikku Koorijuhtide Segakoori, 1989. aastast alates on ta olnud Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoori dirigent, ühtlasi on Areng olnud Teaduste Akadeemia meeskoori peadirigent.

1962–1993 juhatas ta Tallinna Kammerkoori, aastatel 1978–1993 peadirigendina, seejärel audirigendina. Mitmel korral jõudis kammerkoor Kuno Arengu käe all võitudeni rahvusvahelistel konkurssidel.

Alates 1965. aastast on Kuno Areng korduvalt olnud ka laulupidude üldjuht. Samuti on ta juhatanud suurvorme, sh E. Tubina teose „Reekviem langenud sõduritele” esmaesitust Eestis (1989).

Kuno Arengu tegevus on tunnustust pälvinud mitmel korral – lisaks tema juhatatud kooride võidukatele esinemistele ja dirigendipreemiatele rahvusvahelistel konkurssidel (1971 Arrezzos ja 1992 Gorizias) on talle omistatud Eesti NSV rahvakunstniku tiitel (1974), G. Ernesaksa nim. sihtkapitali koorimuusikapreemia (1994), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1999), aastal 2000 Valgetähe III kl. teenetemärk, 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2009 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Aastal 2014 pälvis Kuno Areng Tallinna raemedali pikaajalise silmapaistva töö eest dirigendi ja õppejõuna.

Autor/allikas: Postimees /SCANPIX

11. detsembril kell 17.00 avatakse EMTA raamatukogus näitus

Üldine

11. detsembril kell 17.00 avatakse EMTA raamatukogus näitus "Ühe eseme lugu"

Esmaspäeval, 11. detsembril kell 17.00 avatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaskogu koostöönäitus „Ühe eseme lugu“.

Näitus tutvustab ühe eseme kaudu EMTA mainekate vilistlaste ja õppejõudude elukäiku ja muusikapärandit.

Esimeseks eksponaadiks on Artur Lembale kuulunud kristallvaas.
Artur Lemba (1885–1963) oli pianist, pedagoog ja helilooja, töötas üle 40 aasta praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveriõppejõuna.
Vaasi hõbeäärele on graveeritud: Lugupeetud ametivennale prof. Arthur Lemba’le. Tallinna Konservatooriumi öpejõud 1908–1928.

Avamisel saavad sõna EMTA vilistlaskogu esimees Indrek Laul ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Kristo Matson.

Näituse on kujundanud Laura Kõiv.
Näituse kodulehekülg: http://tmm.ee/lemba
EMTA vilistlaskogust: http://www.ema.edu.ee/uldinfo/ulikoolist/vilistlased/eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-vilistlaskogu/

EMTA tudengid võitsid ettevõtluskonkursil StarterCreative 2. preemia

Määratlemata

EMTA tudengid võitsid ettevõtluskonkursil StarterCreative 2. preemia

Kolmapäeval, 6. detsembril toimus ettevõtluskonkursi StarteCreative äriideede lõppkaitsmine, kus osales 17 meeskonda viiest Tallinna kõrgkoolist. Teise preemia vääriliseks tunnistati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid Mihkel Kallip ja Mari-Liis Urb oma äriideega "Flying Musicians".

Mihkel ja Mari-Liis said võimaluse arendada kolme kuu jooksul oma ideed, mille tuum on garanteerida pillidega (viiulid, vioolad, trompetid, metsasarved, tromboonid jne) reisivatele muusikutele see, et kõik lennukompaniid tagaksid nende pillide lubamise salongi käsipagasina. Täna on lennukompaniidel väga erinev pagasipoliitika ning sageli on näha lennujaamade registreerimislettide juures kurbi muusikuid, kelle pilli kast on veidi suurem, kui lubatud käsipagas ning seetõttu seda salongi ei lasta. "Flying Musicians" soovib käivitada aastamaksu eest süsteemi, millega liita võimalikult palju lennukompaniisid, kes väikese lisatasu eest lubaksid alati reisija koos oma kalli pilliga lennuki pardale.

Tudengid arendasid oma ideid ärimudelini erinevate juhendajate, mentorite ja koolitajate käe all ülikoolidevahelises eelikubatsiooniprogrammis "StarterCreative". "Starter" programm on osa ettevõtlusõppe programmist "Edu Tegu", mis on rahastatud Euroopa  Liidu Sotsiaalfondi vahenditest. Juba veebruaris algab programmis uue hooaeg ning seekord eelneb "StarterCreativile" EMTA enda traditisooniline projektikonkurss, kuhu on oodatud kõik tudengid oma ideede ja meekondadega. 

Lisainfo: Marko Lõhmus marko@ema.edu.ee ja Kaari Kiitsak-Prikk kaari@ema.edu.ee

 

 

Saksamaa üks mõjukaim tšellist annab Tallinnas kontserdi

Määratlemata

Saksamaa üks mõjukaim tšellist annab Tallinnas kontserdi

Kolmapäeval, 13. detsembril annab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kontserdi legendaarse tšellist ja Berliini Kunstide Ülikoolis sadu muusikuid koolitanud tunnustatud pedagoog Wolfgang Boettcher.

Wolfgang Boettcher külastab Tallinnat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Meistrite nädala raames, kus ühe nädala jooksul annavad meistrikursusi ja kontserte kokku seitse Euroopa tippmuusikut. Sealhulgas mitmekülgne viiulipedagoog ja muusikatekstide looja Evan Rothstein (Londoni Guildhalli Muusika- ja Teatrikool), kaasaegse kitarrimuusika võrdkuju Arturo Tallini (Rooma Santa Cecilia Konservatoorium) ning väga mitmekülgset repertuaari esitav pianist ja kammermuusik Frank-Immo Zichner (Berliini Kunstide Ülikool).

Wolfgang Boettcherit peetakse üheks kõige mõjukamaks ja austusväärsemaks tšellistiks Saksamaal. Ta on mitme väljapaistva ansambli asutajaliige, sealhulgas Berliini Filharmoonikute 12 tšellisti ja Brandis Kvartett. Boettcheri suur panus ja pärand muusikamaailma on tema pühendunud õpetajatöö, mille raames on ta enam kui 40 aasta jooksul koolitanud sadu muusikuid.

Wolfgang Boettcheri kontsert toimub kolmapäeval, 13. detsembril kl 19 EMTA kammersaalis. Temaga koos musitseerivad Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola) ja Henry-David Varema (tšello). Kavas on Volker David Kirchner (1942) "Und Salomo sprach..." soolotšellole, Boris Blacher (1903–1975) Sonaat kahele tšellole (1971), Jean-Baptiste Barrière (1707–1747) Sonaat kahele tšellole G-duur nr 10 ning Anton Arenski (1861–1906) Keelpillikvartett nr 2 a-moll op. 35 viiulile, vioolale ja kahele tšellole.

Kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Meistrite nädala kontserdid on tasuta.

Väärikas juubel: lavakunstikool saab 60

Määratlemata

Väärikas juubel: lavakunstikool saab 60

Neljapäeval, 30. novembril tähistab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool oma 60. tegevusaastat. Sünnipäeva puhul etendub Draamateatris XXVIII lennu bakalaureuselavastus Molière'i "Õpetatud naised" ja kuulutatakse välja tänavune Voldemar Panso nimelise preemia laureaat.

Eesti Muusika- ja Teatrikooli lavakunstikooli juhataja Lembit Petersoni sõnul on kõik senised lavakunstikooli juhid ja pedagoogid, õpilased ja vilistlased püüdnud püsida kooli asutaja, ühe eesti teatrihariduse parimate traditsiooonide jätkaja Voldemar Panso osutatud kursil.

„Teatrihariduse heaks omandamiseks loodud õpikeskkonda on selle 60 aasta vältel pidevalt püütud täiustada ja avardada. Võib öelda, et selle aja jooksul on kool olnud paljude, väga erinevate ilmavaateliste, eetiliste ja esteetiliste mõjutuste taimelavaks ja meie meie ühiskonnas toimuvate protsesside peegeldajaks,” ütles Peterson.

„Suur osa eesti teatriinimestest on just siit, Toompea koolist oma loometegevuse alustamiseks läbi valude ja rõõmude tuge ja innustust saanud,” lisas Peterson.

Lavakunstikooli lennud ja juhendajad läbi 60 aasta: http://www.lavakas.ee/index.php?sisu=6&alamsisu=10011

Neljapäeval, 30. novembril, Voldemar Panso 97. sünniaastapäeval, annab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia perspektiivikale lavakunstikooli üliõpilasele Voldemar Panso nimelise auhinna, millega kaasneb mälestusmedal ja Kultuurkapitali rahaline preemia. Lavakunstikooli 60. juubeli puhul etendub samal õhtul kl 18 XXVIII lennu bakalaureuselavastus Molière’i „Õpetatud naised” (lavastaja Lembit Peterson). Tegu on avaliku sündmusega ja piletid on müügil Piletilevis.

Interpretatsiooni- pedagoogika Üliõpilas- konverents ja kohtumine Kadri Leivategijaga

Määratlemata

Interpretatsiooni- pedagoogika Üliõpilas- konverents ja kohtumine Kadri Leivategijaga

Reedel 24. novembril algusega kell 16.30 toimub EMTA orelisaalis järjekordne Interpretatsioonipedagoogika Üliõpilaskonverents, kus ettekannetega kevadsemestril kaitstud pedagoogiliste lõputööde põhjal esinevad Edeliis Püttsepp, Maarika Kõrve, Airi Šleifer ja Jaan Varts. Juttu tuleb kujundavast hindamisest ning emotsionaalsetest ja sotsiaalsetest aspektidest viiuliõpetuses, akordioni ja solfedžoõppe lõimimisvõimalustest ning kitarriõppest veebikeskkonnas.

Kohtumisel „Millist õpetajat ootame muusikakooli?“ kell 18.00 räägime Eesti Muusikakoolide Liidu juhi ja Tartu Elleri kooli direktori Kadri Leivategijaga olukorrast meie muusikakoolides, noorte tööleasuvate instrumendiõpetajatega seotud ootustest, lootustest ja võimalustest ning paljust muust huvipakkuvast.

Heino Kaljuste fondi stipendiumi pälvis Marit Jalakas

Määratlemata

Heino Kaljuste fondi stipendiumi pälvis Marit Jalakas

Tänavuse Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste stipendiumi saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisõppekava muusikapedagoogika magistrant Marit Jalakas.

Heino Kaljuste fond loodi 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada professor Heino Kaljuste mälestust kooli- ja koorimuusika edendajana, teavitada üldsust koolimuusika erialast, muusikaõpetuse ülesannetest ja eesmärkidest ning probleemidest üldhariduse tasandil. Fond annab välja stipendiume muusikaõpetajale ja muusikapedagoogika üliõpilasele.

Heino Kaljuste fondi stipendiaadid:
Ilme Indas, Janne Fridolin 2002
Tiia-Ester Loitme, Kätlin Puhmaste 2003
Undel Kokk, Inna Rüü 2004
Kadri Leppoja, Lii Tooming 2005
Eve Karp, Natalja Kuzina, Jaanus Kann 2006
Taavi Esko, Aarne Saluveer, Kulla-Siiri Sassjan 2007
Lydia Rahula, Monika Jaaguri 2008
Jaanus Väljaots 2009
Ene-Juta Üleoja, Kaja Kaus 2010
Heli Karu 2011
Annelii Traks 2012
Mari Ausmees 2013
Reet Ristmägi 2014
Ülle Sander 2015
Roosi Rõõmusaare 2016