EMTA I audiovisuaalse loomingu konkursi võidutööd on selgunud

Konkurss

EMTA I audiovisuaalse loomingu konkursi võidutööd on selgunud

Anna-Margret Noorhani. Foto Peeter Langovits

11. aprillil esitleti kinos “Sõprus” Eesti Muusika Päevade raames toimunud kontserdil “Vältimatult valgusesse” EMTA I audiovisuaalse loomingu konkursi võidutöid.

Konkursile laekunud kompositsioone hindas žürii koosseisus Toivo Tulev, Margo Kõlar, Helena Tulve, Paolo Girol, Mark Raidpere, Krista Mölder ja Ekke Västrik.

Väljavalitud töödeks osutusid:
Taavi Pillesaare ja Raikki Luige (Jõgevamaa Gümnaasium) “Minu Nädal”,  
Anna-Margret Noorhani (Tallinna Muusikakeskkool) “Insomnia”,
Holger Ollema ja Markus Bachmanni (Rapla Ühisgümnaasium) “Köögimuusika”.

15-19-aastastele õpilastele suunatud audiovisuaalse loomingu konkurss toimus sel aastal esmakordselt ning konkursile laekus töid üle Eesti. Konkursi eesmärkideks on tutvustada noortele kaasaegset heliloomingut laiemas kunstikontekstis ning innustada ka tavakooli muusikalise ettevalmistusega noori tegelema loominguga ühendades heli ja visuaali.

Anna-Margret Noorhani “Insomnia”

 

 

 

Konkurss

Hanna Taube ja Piret Mikalai edukad konkursil Armeenias

12. – 15. aprillil osalesid Armeenias Gyumris festivali „Renessans“ raames toimunud konkursil EMTA I kursuse üliõpilased Hanna Taube (saksofon) ja Piret Mikalai (klaver) prof. Marje Lohuaru klassist, kes võitisid kammeransamblite nominatsioonis laureaaditiitli ja I koha. Samal festivalil hindas žüriiliikmena puhkpillimängijaid ja puhkpilliorkestreid emeriitprofessor Olavi Kasemaa, kes andis kahel päeval ka meistriklassitunde ning pidas teaduskonverentsil „Kultuuride dialoog“ ettekande, milles analüüsis D. O. Wirkhausi rolli orkestriliikumise arengus ning saksa ja vene muusikakultuuride koosmõju eestlaste pillimänguharrastuses.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori ametikohale esitati neli kandidaati

Üldine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori ametikohale esitati neli kandidaati

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorikandidaatide esitamise tähtaeg oli 31. märts kell 17.00. Vastavalt EMTA rektori valimise eeskirjale pidid kandidaadid tänaseks esitama  valimistoimkonnale oma kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks ning tegevuskava rektoriameti ajaks.

EMTA rektori valimistoimkond registreeris rektori kandidaatideks klaveriosakonna professori Ivari Ilja, muusikateaduse osakonna professori Kerri Kotta, instrumentaalkammermuusika keskuse professori Marje Lohuaru ja puhkpilliosakonna professori Toomas Vavilovi.

Kandidaate võisid valimistoimkonnale esitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia akadeemilised üksused, vähemalt ¼ akadeemia nõukogu liikmetest või vähemalt 8 akadeemia professorit ühisavaldusega ning akadeemia ametisolev ja endised rektorid avaldusega.

Professor Ivari Ilja kandidatuuri esitasid keelpilliosakond, dirigeerimisosakond, klaveriosakond, lauluosakond ning vokaalkammermuusika ja saateklassi keskus, samuti kaheksa korralist professorit ühisavaldusega. Professor Kerri Kotta kandidatuuri seadsid üles muusikateaduse osakond ja kompositsiooniosakond. Professor Marje Lohuaru esitajateks olid instrumentaalkammermuusika keskus ja varajase muusika keskus, samuti kaheksa korralist professorit ühisavaldusega. Professor Toomas Vavilovi kandidatuuri seadis üles puhkpilliosakond.

Rektorikandidaatide avalik väitluskoosolek toimub 25. aprillil kell 15.00 EMTA kammersaalis C-405.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor valitakse ametisse akadeemia valimiskogu istungil 3. mail algusega kell 15.00 EMTA kammersaalis. Uue rektori ametiaeg algab 1. septembril ja kestab viis aastat.

 

Täpsemat teavet valimiste kohta saab EMTA kodulehelt ning valimistoimkonna esimehelt René Eesperelt (reneeespere@hot.ee).

Konsultatsioonid doktoriõppesse astujatele

Üldine

Konsultatsioonid doktoriõppesse astujatele

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja konsultatsioonid 2017. aastal doktoriõppesse astujatele:
Kolmapäeval, 5. aprillil kell 14.30 ruum C209
Esmaspäeval, 10. aprillil kell 18.00 ruum C209
Teisipäeval, 9. mail kell 12.30 ruum C209

Konsultatsioone viib läbi professor Kristel Pappel

Osalejatel palume registreeruda 5. aprillini telefonil 6675 709 või e-aadressil: margit@ema.edu.ee

 

Rotalia Foundation (USA) stipendiumikonkursi väljakuulutamine  2017/2018. õppeaastaks

Üldine

Rotalia Foundation (USA) stipendiumikonkursi väljakuulutamine 2017/2018. õppeaastaks

Rotalia Foundation  (USA), edaspidi fond, kuulutab välja 50 stipendiumi a’ 2000 €  Eesti avalik-õiguslike ülikoolide (, TTÜ, TLÜ, EMÜ, EMTA, EKA) üliõpilastele, kes praegu õpivad päevases täiskoormusega õppes kõrghariduse esimese astme (bakalaureuseõpe, diplomiõpe, rakenduskõrgharidusõpe, integreeritud õpe) 2. aastal või integreeritud õppe eelviimasel aastal nominaalse õppeaja järgi või kõrghariduse teise astme (magistriõpe) 1. aastal.

Stipendium antakse üliõpilasele üks kord õpingute vältel ning ei ole mõeldud välisüliõpilastele.

Sooviavaldus tuleb saata hiljemalt 3. maiks 2017. a fondi stipendiumide komitee sekretäri Sirje Mark’i nimele aadressile  Ülikooli 18, 50090 TARTU. Sooviavalduse (kinnises ümbrikus) võib tööpäevadel ka ise tuua Tartu Ülikooli peahoones asuvasse postikantseleisse (Ülikooli 18 ruum 120 k 8-11 ja 13-16). Kvalifitseeruvad ka 03.05.2017 postitempli kuupäevaga sooviavaldused.

Rohkem infot siit:RF stip.konkursikuulutus 2017

CoPeCo tudengid Tallinn Music Weekil

Üldine

CoPeCo tudengid Tallinn Music Weekil

CoPeCo rahvusvahelises magistriprogrammis õppivad EMTA üliõpilased Jaanus Siniväli ja Kristin Kuldkepp esinevad Talllinn Music Weeki raames kahel kontserdil: 31. märtsil kell 14.00 Telliskivi Reval Cafe linnalaval ja 1. aprillil kell 21.00 Klassikaraadio nüüdismuusika õhtul Mustpeade majas.

Jaanus Siniväli mängib kontrabassi ja DIY-baasil modulaarsüntesaatorit, otsides erinevaid võimalusi akustilise- ja elektroonilise heli kooskasutuseks. Samuti tegeleb ta vabaimprovisatsiooniga ning nüüdismuusika esitamisega. CoPeCo magistriprogrammis töötab Jaanus muusika funktsionaalsuse, -mänguelemendi ja -kontekstiga ning nende erinevate ilmingutega.
Kristin Kuldkepp on kontrabassimängija, kes on pühendunud kaasaegsele muusikale ja vabaimprovisatsioonile. CoPeCo  õppekaval uurib Kristin pillimängu spetsiifiliste liigutuste mõju helile läbi live-elektroonika setup'i kasutades liikumissensoreid.

Rohkem infot

Vladimir Alumäe 100

Üldine

Vladimir Alumäe 100

6. aprillil möödub 100 aastat väljapaistva viiuldaja, pedagoogi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi rektori professor Vladimir Alumäe (6. IV 1917 – 25. III 1979) sünnist. Sel puhul toimuvad 1. aprillil EMTA Interpretatsioonipedagoogika instituudi korraldusel üritused.

Kell 11 algab konverents „Viiul, aeg ja inimene. Vladimir Alumäe ja meie keelpillimängu lugu“.

Kell 14 algaval kontserdil "Jubilate" esinevad V. Alumäe kolleegid, õpilased ja õpilaste õpilased. Kontserdile järgneb raamatu „Vladimir Alumäe. Rektor, pedagoog, interpreet“ ja uue CD esitlus.

EMTA raamatukogus ja fuajees on välja pandud teemakohased näitused.  

Vladimir Alumäe (6. aprill 1917 – 25. märts 1979)
Vladimir Alumäe sündis Tallinnas kooliõpetajate perekonnas. Viiulimängu alustas 7. aastaselt A. Neemre käe all. Alates 1929. õppis Tallinna Konservatooriumis Johannes Paulseni viiuliklassis, õppides paralleelselt Gustav Adolfi gümnaasiumis, mille lõpetas 1935. aastal. Konservatooriumi lõpetas Alumäe 1937. aastal, täiendades end veel hooajal 1938–1939 Londonis prof Carl Fleschi meistriklassis. Oli aastast 1937 Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumis Johannes Paulseni assistent, aastast 1940 Tallinna Riikliku Konservatooriumi korraline õppejõud ja 1. veebruarist 1941 ka direktori kohusetäitja. 1941. aasta suvel suunati mobilisatsiooni korras NSVL tagalasse, kus tegutses Eesti Riiklike Kunstiansamblite solistina. Seejärel töötas kuni elu lõpuni konservatooriumis viiulieriala õppejõuna, õpetades ühtlasi ka keelpillimängu ajalugu ja metoodikat ning juhendades kvartetiklassi. Oli 1944–1948 TRK direktor, 1964–1970 rektor, 1970–77 keelpillikateedri juhataja ja 1977–1979 professor-konsultant.
Vladimir Alumäe oli eesti silmapaistvamaid viiuldajaid. Ta lindistas ja plaadistas nii eesti kui maailma klassikalist muusikat, mängis erinevates kammerkoosseisudes. Oli 1944. aastal TRK õppejõududest keelpillikvarteti asutajaliikmeid (kvartett Vladimir Alumäe, Endel Lippus, Herbert Laan, August Karjus kuulus 1956–1959 ENSV Riikliku Filharmoonia koosseisu). Kontserdireisid viisid Vladimir Alumäe mitmesse välisriiki. Oli paljude uudisteoste esmasettekandja. Ansamblipartnereid: Olav Roots, Heljo Sepp, Bruno Lukk, Vaike Vahi, Evi Ross, Tarsina Alango, Hugo Lepnurm, Valdur Roots, Peep Lassmann jt. Vladimir Alumäe kuulus paljude konkursside (sh Tšaikovski nim konkursi) žüriisse, juhatas meistriklassi kursuseid (sh 1967 EXPO ajal Kanadas), viis läbi ETV-s keelpillimängu ja selle metoodiliste probleemide alase sarja (12 saadet). Tema artikleid ilmus ajakirjanduses ja kogumikes nii Eestis kui mitmel pool NSVL-s.
Vladimir Alumäe sulest on kõrvuti arvukate artiklitega ilmunud kolm raamatut: Interpretatsioonist (1966), Struktuurne ja kujundiline mõtlemine viiulimängus (1975) ja Mõtisklusi viiulimängu teooriast ja pedagoogikast (1981).