EMTA Külaliskontserdil musitseerib viiuldaja Marina Chiche (Prantsusmaa)

Homme, 26. oktoobril kell 19 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis toimuval Külaliskontserdil musitseerib viiuldaja Marina Chiche (Prantsusmaa). Koos temaga astuvad publiku ette vioolamängija Sandra Klimaité (Leedu), viiuldaja Triin Ruubel ja tšellistid Henry-David Varema ning Marcel-Johannes Kits. Kontserdil kõlab Biberi ja Schuberti looming.

Marseille’s sündinud ja Berliinis elav viiuldaja Marina Chiche oskab publikut kütkestada ja vaimustada – Marina on kodus igas valdkonnas alates ajaloolisest interpretatsioonist kuni nüüdisteoste ettekanneteni, esitades iga nooti nakatava energia ja kirega. Tema kunstiline tegevus hõlmab esinemisi solisti, kammermuusiku ning ansamblijuhina. 2013. aastast töötab ta ka viiuliprofessorina Trossingeni muusikakõrgkoolis (Saksamaa). Muusika oma erinevates vormides, olgu siis pillimäng, kontserdil kõnelemine või ülikoolis õpetamine, on Maria sõnul kui vajadus, osa tema kunstilisest identiteedist ja suhtluslaadist.

Viiuldaja Triin Ruubel alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, mille lõpetas 2007 õpetaja Tiiu Peäske klassis. Ta jätkas oma õpinguid Saksamaal prof. Petru Munteanu käe all esmalt Rostocki kõrgemas teatri- ja muusikakoolis ning seejärel Augsburgi Leopold Mozarti instituudi magistrantuuris. Alates 2015. aastast töötab Triin õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning samast aastast ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina.

Leedu vioolamängija Sandra Klimaité alustas muusikaõpinguid oma kodulinnas Vilniuses. Alates 2012. aastast on tema elupaigaks Tallinn – siin on ta omandanud bakalaureuse kraadi (U. Ulijona ja M. Tampere-Bezrodny) ning jätkab hetkel oma haridusteed magistrantuuris (M. Tampere-Bezrodny). Sandra mängib mitmetes orkestrites: Junges Musikpodium, Animato, Järvi akadeemia orkester, Klaaspärlimäng sinfonietta, FIMM. Käesolevast sügisest on Sandra ka ERSO orkestrant, samuti võtab ta aktiivselt osa siinsest kammermuusikaskeenest.

Tšellist Henry-David Varema on olnud Berliinis resideerunud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige, samuti on ta kuulunud Tallinna Keelpillikvarteti koosseisu. 2014 töötas Varema ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestris tšellorühma abikontsertmeistrina, lisaks on ta mänginud külalis- soolotšellistina Royal Northern Sinfonia kammerorkestris (Inglismaa), Carl Philipp Emanuel Bachi-nimelises kammerorkestris (Saksamaa), Müncheni Kammerorkestris ja Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris (Uus-Meremaa). 1995. aastast on ta olnud Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri liige (1997. aastast tšellorühma kontsertmeister). 2001. aastast töötab Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tšello- ja kvartetiõppejõuna ning 2016. aastast täidab samas arendusprorektori kohustusi.

Marcel Johannes Kits on Eesti silmapaistvamaid noorema põlvkonna tšelliste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (õp. L. Leichter ja õp M. Laas) ja tudeerib alates 2014. aasta sügisest Trossingeni muusikakõrgkoolis (Saksamaa) Francis Goutoni klassis. Marcel on olnud edukas mitmetel konkurssidel, võitnud mh „Klassikatähed 2013“, vabariikliku keelpillimängijate konkursi 2015 ning hiljuti Johannes Brahmsi konkursi esikoha ja kaks eripreemiat Pörtschachis, Austrias. Aastatel 2010-2014 oli ta Astona rahvusvahelise suveakadeemia (Šveits) stipendiaat. Marcel on soleerinud mitmete Baltimaade orkestrite ees, sh. ERSO ja Tallinna Kammerorkester. Lisaks on ta soleerinud erinevate orkestritega Saksamaal ja Venemaal, ees seisavad kontserdid Iisraeli Sümfooniaorkestriga.

Kontserdil tuleb ettekandele:

Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644 – 1704) Passacaglia in g sooloviiulile (kogumikust „Roosipärjasonaadid“, 1676?)
Franz Schubert (1797-1828) Keelpillikvintett C-duur op. post. 163, D 956
I Allegro ma non troppo
II Adagio
III Scherzo. Presto – Trio. Andante sostenuto
IV Allegretto. Più allegro. Più presto

H.I. F. von Biberi müsteeriumi- ehk roosipärjasonaadid on barokse viiulirepertuaari nõudlikumaid ja omapärasemaid teoseid. Lisaks tehnilistele ja polüfoonilistele väljakutsetele nõuab iga kogumikus sisaldav pala ka viiulikeelte tavalisest erinevat häälestust – skordatuuri. Kolme gruppi jaotatud viisteist sonaati viiulile ja basso continuole kujutavad stseene Jeesuse ja neitsi Maarja elust.

F. Schuberti kahe tšellopartiiga keelpillikvintett valmis septembris 1828, paar kuud enne helilooja surma. Schuberti kammermuusikalises luigelaulus sisalduvad tema küpse stiili parimad omadused: sümfooniline vorm, kaasahaarav kõlailu ja dramaatilised kontrastid. Kogu romantismiperioodi ühe kaunima teose kohal näib hõljuvat noorelt surnud inimese täitumata unistuste traagika. Kaks äärmust – illusioon igatsetud õnnest ja tegelikkuse fataalne eristumine sellest – iseloomustavad ka nimetatud kvinteti helikeelt.

Kontsert on tasuta.