Pärimusmuusika

PÄRIMUSMUUSIKA / bakalaureuseõpe / sisseastumiseksam:

1. Eriala

Sisseastujal on  pärimusmuusikat õppima asudes võimalik spetsialiseeruda kas pillimängule (muusikainstrumendile) või rahvalaulule. Oma valikust annab üliõpilaskandidaat eksamit alustades komisjonile teada. Sisseastuja peab esitama kõik lood ilma nootide või muu abimaterjalita.

Eksam koosneb järgmistest komponentidest:

  • pillimäng ja laul:
    • instrumendile spetsialiseeruv üliõpilaskandidaat peab:
      • esitama ühe pala kohustuslike palade hulgast: Ai-niga-naga (Tori), Pulmamarss (Kuusalu), Võru reinlender ehk Kevadel kui maikuupäevad, Külapolka (Karl Kikase repertuaarist);
      • esitama vabal valikul kaks pala, mis peavad sisaldama improvisatsioonilist lõiku (lubatud on maksimaalselt kahe kaasmängija kaasamine ühes loos);
      • mängima järgi kohapeal kuuldava pärimusmuusika stiilis meloodia ning improviseerima teise hääle kuuldavale meloodiale;
      • komisjoni soovil näitama oma tehnilisi oskusi erialapillil (nt etüüdi või heliredelite mängimine) või esitama mõne täiendava loo (nt konkreetse pilliloo tüübi või eesti pärimusmuusika stiilinäite);
      • näitama lisapilli valdamise oskusi (soovitav);
      • laulma ühe vabalt valitud saateta laulu pärimusmuusika stiilis;
    • laulule spetsialiseeruv üliõpilaskandidaat peab:
      • esitama ühe regilaulu kohustuslike laulude hulgast: Loomine, Suur tamm, Tähemõrsja;
      • esitama vabal valikul kaks laulu, millest üks võib olla saatega (lubatud on maksimaalselt kahe kaasmängija kaasamine);
      • laulma järgi kohapeal kuuldava pärimusmuusika stiilis meloodia ning improviseerima teise hääle või saate kuuldavale meloodiale;
      • komisjoni soovil esitama mõne täiendava laulu (nt konkreetse laulustiili, -tehnika või -tüübi näite);
      • esitama ühe vabalt valitud instrumentaalpala pärimusmuusika stiilis mistahes pillil;
  • teooriatest, mille käigus üliõpilaskandidaat peab:
    • tegema harmoonilise analüüsi akordimärkide põhjal;
    • kirjutama teise hääle noodistatud meloodiale;
    • noodistama kuulmise järgi lihtsama rahvalaulu või pilliloo;
    • pärimusmuusika stiilis meloodiat kuulates kirjalikult täitma lüngad;
    • kirjutama teise hääle meloodiale kahehäälse pala kuulamise põhjal.
  • vestlus (kollokvium), mille käigus peab üliõpilaskandidaat tutvustama oma õppimise eesmärke valitud erialal ning vastama pärimuskultuuri puudutavatele küsimustele.

Eksamikomisjon hindab ja arvestab:

  • esituse ladusust ja stiilitunnet;
  • esituse kunstilisi aspekte ja väljenduslikkust;
  • erialaspetsiifiliste tehniliste oskuste ja võimete taset;
  • kandidaadi isiksuslikku interpretatsioonilist ja tehnilist võimekust;
  • kava vastavust nõuetele;
  • pärimuskultuuri valdkonnas orienteerumist.

Eksamit hinnatakse skaalal 0-10 punkti. Akadeemiasse on vastu võetud üliõpilaskandidaat, kes kogub vähemalt 7 punkti.