Electing a new Rector

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA REKTORI VALIMISE EESKIRI

I Üldsätted

1. Käesoleva eeskirjaga täpsustatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi akadeemia) põhikirjas sätestatud rektori valimise korda.

2. Rektori ametikohale võib kandideerida nõuetekohaselt esitatud isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale.

3. Rektor valitakse ametisse viieks aastaks akadeemia valimiskogu istungil salajasel hääletusel.

4. Valimiskogu liikmed on:

  • akadeemia nõukogu hääleõiguslikud liikmed;
  • akadeemia kuratooriumi liikmed;
  • akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavad korralised professorid ja juhtivteadurid;
  • akadeemia üliõpilasesinduse poolt valitud üliõpilaste esindajad.

Üliõpilaste esindajad (sh nõukogu liikmetest üliõpilaste esindajad) moodustavad vähemalt ühe viiendiku valimiskogu koosseisust.

II Valimistoimkond

5. Valimise korraldamiseks moodustab akadeemia nõukogu hiljemalt kuus kuud enne ametis oleva rektori ametiaja lõppu või kuu aja jooksul alates rektori ennetähtaegsest ametist lahkumisest kolmeliikmelise valimistoimkonna ja määrab selle esimehe ning kinnitab valimiskogu istungi päeva rektori valimiseks.

6. Kui rektorikandidaadiks esitatakse valimistoimkonna liige, määrab akadeemia nõukogu tema asemele toimkonna uue liikme.

7. Valimistoimkond:

  • kuulutab välja valimised;
  • registreerib rektorikandidaadid;
  • korraldab rektorikandidaatide ja nende tegevuskavade tutvustamist akadeemias;
  • koostab valimiskogu liikmete nimekirja ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
  • valmistab ette ja viib läbi valimiskoosoleku;
  • otsustab muid rektori valimisega seotud korralduslikke ja tehnilisi küsimusi.

8. Valimistoimkonna koosolekud kutsub kokku toimkonna esimees. Valimistoimkond on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks toimkonna liiget, sh toimkonna esimees.

9. Valimistoimkonna otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt kaks toimkonna liiget. Valimistoimkonna otsus vormistatakse kirjalikult ja otsusele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud valimistoimkonna liikmed.

10. Valimistoimkonna tehnilise teenindamise tagab akadeemia nõukogu sekretär.

III Valimise väljakuulutamine

11. Valimistoimkonna esimees kuulutab rektori valimised avalikult välja hiljemalt kaks kuud enne nõukogu poolt kinnitatud valimiskogu istungi päeva. Ühtlasi teatab ta kandidaatide esitamise tähtaja arvestusega, et esitamine lõpeb hiljemalt üks kuu enne valimisi.

12. Teade rektori valimise toimumise ja rektorikandidaatide esitamise tingimuste kohta avaldatakse vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes ja akadeemia kodulehel.

IV Kandidaatide esitamine, registreerimine ja tutvustamine

13. Rektorikandidaate võivad valimistoimkonnale esitada akadeemia akadeemiliste põhiüksuste (osakonnad, instituudid, lavakunstikool) otsustuskogud oma otsusega, vähemalt ¼ akadeemia nõukogu liikmetest või vähemalt 8 akadeemia korralist professorit ühisavaldusega ning akadeemia ametisolev rektor ja endised rektorid avaldusega.

14. Ettepanek kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse valimistoimkonna nimele akadeemia nõukogu sekretärile aadressil Rävala pst 16, 10143 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile valimistoimkond@ema.edu.ee.

15. Rektorikandidaadi registreerib valimistoimkond käesoleva eeskirja punktis 13 nimetatud ettepaneku alusel ja teavitab sellest rektorikandidaati. Valimistoimkonna esimehel on õigus esitatud kandidaatidele teatada kõigi teiste esitatud kandidaatide nimed.

16. Rektorikandidaadil tuleb viie tööpäeva jooksul pärast kandidaatide esitamise tähtaja lõppu esitada valimistoimkonnale kirjalik nõusolek kandideerimiseks, curriculum vitae ning tegevuskava rektoriameti ajaks. Rektori ametikohale kandideerimiseks nõusoleku mitteesitamist loetakse kandideerimisest keeldumiseks.

17. Valimistoimkonnal on õigus nõuda rektorikandidaadilt või tema esitajalt täiendavaid dokumente, mis tõendavad käesoleva eeskirja punktide 2 ja 13 täitmist.

18. Valimistoimkond avalikustab kandideerimiseks nõusoleku andnud ja käesoleva eeskirja punktile 2 vastavate rektorikandidaatide nimed üks nädal pärast kandidaatide esitamise tähtaja lõppu.

19. Valimistoimkond korraldab akadeemias avalikke kohtumisi rektorikandidaatidega nende tegevuskavade tutvustamiseks. Akadeemia liikmeskonda teavitatakse nendest akadeemia kodulehe ja infolistide kaudu. Rektorikandidaatide tegevuskavad avalikustatakse akadeemia kodulehel.

V Valimiskogu istung

20. Valimiskogu nimekirja esitab valimistoimkonna esimees akadeemia nõukogule, kes kinnitab selle hiljemalt üks kuu enne valimiskogu istungi päeva. Valimiskogu koosseisu ei arvata üliõpilasi, kes valimiskogu koosseisu kinnitamise hetke seisuga viibivad akadeemilisel puhkusel. Valimiskogu nimekirja moodustamisel võetakse aluseks:

  • rektori käskkirjaga kinnitatud nõukogu liikmete nimekiri;
  • personalijuhi poolt esitatud andmed korraliste professorite ja juhtivteadurite kohta;
  • üliõpilasesinduse otsus valimiskogu üliõpilasliikmete nimetamise kohta.

21. Akadeemia nõukogu sekretär teatab valimiskogu liikmetele e-kirjaga istungi toimumise aja ja koha kolme tööpäeva jooksul alates valimiskogu nimekirja kinnitamisest.

22. Valimiskogu istung on kinnine ja seda juhatab valimistoimkonna esimees, tema puudumisel üks valimistoimkonna liikmetest. Peale valimiskogu liikmete võivad teised isikud istungil viibida ainult valimistoimkonna nõusolekul.

23. Valimiskogu on otsustusvõimeline kui kohal on üle 60% valimiskogu koosseisust. Kui valimiskogu ei ole otsustusvõimeline, määrab akadeemia nõukogu uue valimiskogu istungi päeva.

24. Istungi juhataja loeb ette valimistoimkonna poolt registreeritud rektorikandidaatide nimed ning esitleb neid, esitades isikuandmed ja andmed vastavuse kohta rektorikandidaadile esitatud nõuetele.

25. Kandidaadil on õigus enne hääletamise algust esineda kuni 15-minutilise sõnavõtuga. Mitme kandidaadi puhul otsustatakse esinemise järjekord loosiga.

26. Valimiskogu liikmed istungil küsimusi esitada ega sõna võtta ei saa, välja arvatud protseduurilistes küsimustes.

27. Rektorikandidaadil on õigus kuni hääletuse alguseni oma kandidatuur tagasi võtta.

VI Hääletamine

28. Iga valimiskogu liige hääletab isiklikult.

29. Kõigi kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile tähestikulises järjekorras.

30. Valimiskogusse kuuluv rektorikandidaat enda valimisel ei hääleta. Vastavalt sellele väheneb kvoorum ja hääletusprotokolli tehakse vastav märge.

31. Häälte lugemiseks moodustab valimiskogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjoni liikmed valivad endi seast esimehe.

32. Häältelugemiskomisjoni liikmed:

  • jagavad allkirja vastu valimiskogu liikmetele hääletussedelid;
  • koguvad märgitud hääletussedelid valimiskasti;
  • loevad kokku rektorikandidaatidele antud hääled;
  • täidavad häältelugemiskomisjoni protokolli, milles on ära näidatud väljajagatud hääletussedelite arv, valimiskastis olnud hääletussedelite arv, kehtetute hääletussedelite arv ja iga rektorikandidaadi poolt antud häälte arv; protokolli allkirjastavad kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.

33. Iga valija saab hääletada vaid ühe kandidaadi poolt. Valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib valimiskogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt.

34. Hääletussedel tunnistatakse kehtetuks, kui poolthääl on antud mitmele rektorikandidaadile või poolthääle saanud rektorikandidaat ei ole sedelil üheselt tuvastatav.

35. Istungi juhataja esitab häältelugemiskomisjoni protokolli valimiskogule kinnitamiseks. Protokolli kinnitab valimiskogu lahtisel hääletamisel.

36. Pretensioonid valimistulemuste või hääletamisprotseduuri kohta esitatakse vahetult pärast häältelugemisprotokolli ettelugemist kas suuliselt või kirjalikult. Kirjalikult esitatud pretensioonid loeb häältelugemiskomisjoni esimees valimiskogule ette. Pretensioonide läbivaatamiseks häältelugemiskomisjoni poolt kuulutatakse välja istungi vaheaeg.

37. Pärast vaheaega teatab häältelugemiskomisjoni esimees komisjoni otsuse pretensiooni rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Kui pretensiooni tulemusena tekib olukord, mis nõuab uut hääletamist, viiakse see läbi vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule.

38. Valituks osutub rektorikandidaat, kelle poolt on hääletanud enam kui pool hääletamisel osalenud valijatest.

39. Kui kolme või enama rektorikandidaadi korral ei saa ükski vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse samal päeval kordushääletus, milles osalevad kaks enim poolthääli saanud kandidaati. Kui mitu kandidaati saab võrdse arvu hääli, siis korraldatakse edasiminejate selgitamiseks lisahääletus.

40. Kui kahest rektorikandidaadist kumbki ei saa vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse samal päeval kordushääletus enam hääli saanud rektorikandidaadiga.

41. Kui ühegi rektorikandidaadi poolt ei hääleta enam kui pool hääletamisel osalenud valijatest, loetakse valimised nurjunuks ja akadeemia nõukogu nimetab rektori kohusetäitja kuni uue rektori ametisseastumiseni.

Kinnitatud EMTA nõukogus 01.06.2011, muudetud 19.10.2011.