EMTA lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus: Idioot FM

Üldine

EMTA lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus: Idioot FM

Märtsis ja aprillis mängitakse EMTA lavakunstikooli maja saalides ja koridorides F. M. Dostojevski romaani “Idioot” ainetel valminud lavastust “Idioot FM”. Lavastaja on Sasha Pepelyaev.

Etendused toimuvad: 25., 26., 28., 29. märts, 11., 12. aprill ja 24., 25., 26. aprilkell 19.00

Sasha Pepelyaev:  "Ühest küljest on "Idioot FM" kujuteldav raadiojaam, mis pakub uudiseid, muusikat, reklaami ja muud infot idiootidelt ja idiootide kohta. Teisalt on see teatritükk, mis väljendub tõelises vormilises polüfoonias – läbi draama, absurdi- ja nukuteatri, tantsu- ning „füüsilise“ teatri. Pealkirjast leiab ühtlasi Fjodor Mihhailovitši, kuid lavastus ei keskendu otseselt Dostojevski tegelaste lugude täpsele edasiandmisele. Kuigi “Idioot FM” levib teatriakadeemia seinte vahel, mistõttu romaani uurimine on protsessis tähtsal kohal, on sama oluline, et teost mõtestavad lahti uurijate eksperimendid – nii romaani, nende endi kui oma uurimistulemustega. Nõnda otsib lavastus pigem suundi, kuhu algteksti eksistentsiaalsed ja irratsionaalsed suhted ning sündmused võiks kulgeda."

Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Risto Vaidla, Laura Kalle, Karl Koppelmaa ja Mehis Pihla.

Kunstnikud: Mirjam Aimla, Bibi-Ann Kahk, Eliise Selisaar (EKA stsenograafiatudengid), juhendaja Inga Vares

Videokujundus: Rasmus Puksmann

Piletid saadaval Piletilevis

IdiootFM_plakat_veeb

 

Tudengiprojektide konkurss ootab osalema

Üldine

Tudengiprojektide konkurss ootab osalema

Algas EMTA iga-aastane tudengitele suunatud valdkondade vaheline loominguliste projektide konkurss. Üksiktudengite või meeskondade ideedest valitakse kolm parimat ja nende elluviimisel paneb akadeemia oma õla alla. Projektide esitamise tähtaeg on 16. aprill.

Konkursi raames antakse välja kolm stipendiumi:
- Üks suuremahuline, soovitavalt rahvusvahelise mõõtmega projekt, mis kaasab eri valdkondi ja soovitavalt partnereid väljastpoolt EMTAt, ning mille läbiviimise toetuseks eraldatakse 300 euro suurune stipendium.
- Kaks 200 euro suurust stipendiumi, mille puhul eelistatakse interdistsiplinaarseid loomingulisi projekte, mis kaasavad vähemalt EMTA kolme erineva eriala tudengeid.

Eelistatud on jätkusuutlikud, konkreetse väljundiga projektid. Konkursil võivad osaleda kõigi tasemete (bakalaureuse-, magistri- või doktortoriõppe) üliõpilased ning võitjad selgitatakse välja üks kord õppeaasta jooksul. Projektikavand peab sisaldama informatsiooni vähemalt järgmiste osade kohta: projekti vastutav korraldaja (CV, pangarekvisiidid, kontaktandmed), projekti kaastatud partnerid, lühikirjeldus, projekti nimi ja eesmärk, vajalikkuse põhjendus, projekti kirjeldus, tegevuskava, sihtgrupp, eelarve ja oodatavad tulemused.

Konkursi komisjon valib võitjad vastavalt konkursi eeskirjas määratud kriteeriumidele. Komisjonil on õigus muuta auhinnafondi ning kaasata auhinnafondi suurendamiseks partnereid ja sponsoreid. Komisjonil on ka õigus jätta välja auhind andmata, kui esitatud projektid ei vasta nõutud kriteeriumidele. Komisjonil on õigus paluda esikolmikule konkureerivaid projekte suuliselt esitleda ja esitada täiendavat informatsiooni.

Konkursi võitnud projektid tuleb ellu viia kuni ühe kalendriaasta jooksul pärast konkursi toimumist, neid tuleb tutvustada avalikult EMTA egiidi all ning viidata karjääri- ja ettevõtlusportaalile ArtUpCareer.net. Akadeemia aitab EMTA Kontserdibüroo kaudu korraldada projekti elluviimise ja reklaami. Stipendiumisaajatel  aruandluskohustus, mille täpsemad nõuded on konkursi eeskirjas.

Projektid tuleb esitada elektroonilises vormis kontsert@ema.edu.ee eesti või inglise keeles. Võitjad kuulutatakse välja EMTA kodulehel ja ArtUpCareer.net lehel ning võitjatega võetakse ühendust.

artupcareer

 

Osale laulude valimisel Euroopa koorimuusika kogumikku

Üldine

Osale laulude valimisel Euroopa koorimuusika kogumikku

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia osales Euroopa koorimuusika kogumiku teemade valimisel ning nüüd kutsutakse kõiki koorimuusikahuvilisi kogumikus ilmuvate laulude valimisel kaasa lööma!

Eesti lemmik-koorilaule saab üles seada kuni 15. aprillini 2015 vajutades siia. Laulud jagunevad kuude kategooriasse: armastus, loodus ja/või aastaajad, vabadus ja/või rahu, usk, lastelaul, rahvalaul.

European_vali laul

ERSO ja EMTA sümfooniaorkesteri ühiskontserti dirigeerib Neeme Järvi

Üldine

ERSO ja EMTA sümfooniaorkesteri ühiskontserti dirigeerib Neeme Järvi

Reedel, 6. märtsil kell 19 astuvad Estonia kontserdisaalis koos publiku ette Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemmia sümfooniaorkester. Kontserti pealkirjaga „Pühendus“ dirigeerib Neeme Järvi.

Solistidena astuvad üles Aleksandr Toradze (klaver) ja Arvo Leibur (viiul).

„ERSO ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri koostöös on saanud heaks traditsiooniks anda ühiskontsert, kus kogenud orkestrantide kõrval saavad tudengid orkestritöö kogemusi,“ ütles ...... „

Kavas: Richard Strauss. Armastusstseen ooperist “Tulepõud” (“Feuersnot”) David Toradze. Sümfoonia nr 2 “Nikortsminda kiituseks” (“Hvala Nikortsminde”) Igor Stravinski. Kontsert klaverile ja puhkpillidele Eduard Tubin. “Eesti rahvatantsud”, “Süit eesti tantsudest”, “Süit eesti tantsuviisidest” viiulile ja orkestrile Neeme Järvi selle hooaja kontserdikavades on rõhk eri rahvaste muusikal ning Saksa, Gruusia, Vene ja Eesti heliloojate loomingut ühendav kontsert “Pühendus” on selle ilmekaimaks näiteks.

Nimeka Gruusia helilooja David Toradze rikkaliku loomingu hulgas on märkimisväärsel kohal tema II sümfoonia, mille aluseks on Galaktion Tabidze poeem Lääne-Gruusias Ratši mägedes asuvast Nikortsminda katedraalist - 11. sajandil ehitatud arhitektuuripärlist. Modernse ja koloriitse helikeelega sümfoonia on pühendatud Neeme Järvile, kelle juhatusel toimus ka teose esiettekanne 1970. aastal Moskvas Üleliidulise Raadio Suure Sümfooniaorkestri esituses, viis aastat hiljem kõlas sümfoonia esmakordselt ka Tallinnas. Igor Stravinski neoklassitsistlikus stiilis klaverikontserdis soleerib David Toradze poeg, maailma lavadel eriti Vene muusika interpretatsioonidega tähelepanu pälvinud Aleksandr Toradze, keda seob tihe koostöö paljude Põhja-Ameerika, Euroopa ja Venemaa tipporkestritega. Eesti muusikat esindavad kontserdil meie suurima sümfooniku Eduard Tubina meeleolukad rahvaviisiseaded, kus solistina astub üles ka ERSO esiviiul Arvo Leibur.

Neeme_Jarvi-nett-Simon-van-Boxtel

 

Ankaras toimus Eesti-Türgi sõpruskontsert

Välissuhted, Üldine

Ankaras toimus Eesti-Türgi sõpruskontsert

25. veebruaril toimus Türgi pealinnas Ankaras Eesti-Türgi sõpruskontsert, mille korraldasid kohalik Hacettepe ülikool ja Eesti Suursaatkond Ankaras. Ülikooli orkestrit juhatas dotsent Toomas Vavilov, solistina oli kaastegev pianist, EMTA doktorant Mihkel Poll.

Kavas oli eesti ja türgi muusika: Burhan Önderi orkestriteos "Gizem-Özlem" ning Eduard Tubina Kontsertiino klaverile ja orkestrile ning Viies sümfoonia.

Kontserdile eelneval päeval pidas EMTA arendusprorektor professor Helena Tulve Hacettepe ülikooli muusikaüliõpilastele loengu eesti sümfoonilisest muusikast.

Ankara2015

Algab vanamuusikafestival Ceciliana

Üldine

Algab vanamuusikafestival Ceciliana

Kolmapäeval, 11. veebruaril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanamuusikafestival Ceciliana. Festival toob meie publiku ette põnevaid külalisi ka väljaspool Eestit.

Vanamuusikafestival Ceciliana on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia varajase muusika festival, mis tänavu toimub teist korda. Festivali raames kohtuvad nii muusikatudengid kui ka tippmuusikud Eestist ja välismaalt. Festivali kunstiline juht on Imbi Tarum.

Festivali kava:

11.02 kell 18 Suurgildi hoone David Shemer (klavessiin, IL) Kavas J. S. Bach
Sissepääs muuseumipiletiga

12.02 kell 18 Suurgildi hoone Bolette Roed (plokkflööt, DK) ja Aureliusz Golinski (barokkviiul, DK), Imbi Tarum (klavessiin, EST) Kavas C. P. E Philipp, J. S. Bach, J-M. Leclair
Sissepääs muuseumipiletiga

13.02 kell 18 Adamson Ericu muuseum Jāzeps Vītolsi nimelise Läti Muusikaakadeemia tudengid Kavas J. S. Bach, F. Couperin, G. P. Telemann, G. F. Händel, P. Mealli, J. N. P. Royer
Sissepääs muuseumipiletiga

14.02 kell 18 EMTA orelisaal Ka Bo Chan (kontratenor), Helis Naeris (metsosopran), Aureliusz Golinski (barokkviiul, DK), Reet Sukk (traversflööt), Kaari Uus (viola da gamba), Imbi Tarum (klavessiin), Kristiina Are (klavessiin) Leo Dubovski (klavessiin), Piibe Maria Talen (klavessiin) jt Kavas M. P. Monteclair, A. Vivaldi, J. S. Bach, J.-P. Rameau, B. Pasquini jt
Tasuta

15.02 kell 17.30 Adamson Ericu muuseum Meelis Orgse (barokkviiul) ja Julia Ageyeva Hess (klavessiin)J. S. Bach, C. P. E. Bach, J. C. Bach, J. E. Bach
Sissepääs muuseumipiletiga.

Fotol vanamuusikafestivali Ceciliana kunstiline juht Imbi Tarum. Foto: Kristel Üksvärav
IMG_2141

Õnnitleme oma õppejõude Hirvo Survat ja Leida-Tiia Järgi kõrge riikliku tunnustuse puhul

Üldine

Õnnitleme oma õppejõude Hirvo Survat ja Leida-Tiia Järgi kõrge riikliku tunnustuse puhul

Kaks EMTA õppejõudu on pälvinud kõrge riikliku tunnustuse - koorijuht dots Hirvo Surva saab Valgetähe III klassi ning muusikateadlane ja pedagoog dots Leida-Tiia Järg Valgetähe V klassi teenetemärgi.

President Toomas Hendrik Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril 2015 Rakvere Teatris toimuval pidulikul üritusel "Eesti tänab".

Teenetemärgi saavad sel aastal 99 erinevate elualade inimest, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, kutsumusele ja seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib riigi kõrgeimat tänu.

Valgetahedetail

Määratlemata

EMTA jõulukontserdil esinevad seekord õppejõud

Kolmapäeval, 17. detsembril kell 19 kutsub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõiki jõulukontserdile “Õppejõudude eri”. Kontserdil näeb ja kuuleb sel korral tudengite asemel hoopis õppejõude erinevates kooslustes koos musitseerimas.

Erakordne võimalus saada osa kontserdist, kus üheskoos esinevad :
- Tõnu Kaljuste (klaver) & Kadri Voorand (hääl)
- Toomas Vavilov (klarnet) & Age Juurikas (klaver)
- Trio Arvo Leibur (viiul & vioola), Heiki Mätlik (kitarr) & Terje Terasmaa (vibrafon)
- Kristi Mühling (kannel)
- Peep Lassmann (klaver)
- Anto Pett (improvisatsioon) & Anne-Liis Poll (hääl)
- Nadia Kurem (hääl) & Piia Paemurru (klaver)
- Madis Vilgats (tuuba)
- Kvintett Lea Leiten (klaver), Arvo Leibur (viiul), Kadi Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello)

Sissepääs 5 eur (piletid müügil kohapeal).Kontsert kestab ca 1 tund ja 15 minutit

Tõnu Kaljuste: Ma ei kujuta ette, et spordikool ehitataks ilma staadionita?

Üldine

Tõnu Kaljuste: Ma ei kujuta ette, et spordikool ehitataks ilma staadionita?

Ma ei kujuta ette, et näiteks Audentese spordikooli oleks  ehitatud ilma staadioni ja ujulata. Sellest võrdlusest võiks saada aru igaüks. Seega, kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpetatakse kõrgtasemel muusikainstrumentide valdamist, et üliõpilane saaks tulevikus toime tulla nii solistina kui kammermuusika ja sümfoonilise muusika interpreteerimisel, siis peab õppeprotsessis olema igapäevaselt saadaval suure saali akustika ning distants publikuga. Sama kehtib näitlejate ja lavastajate koolitusel.

Kui järgmisena küsitakse, et kuidas te senini olete hakkama saanud, siis muusikast/teatrist kaugel olevale inimesele peaks vastuse moodustama jälle spordivaldkonnast: nagu spordikool rendib ujulaid, staadione, jõusaale. Kulukas, väga kulukas… ja ebastabiilne ning ebanormaalne. Minu hinnang põhineb muidugi eeldusel, et räägime Euroopas valitseva rahu kontekstis. Sõja ja vaesuse olukorras oleks pilt muidugi teine.

Millal tekivad tüüpilisemad olukorrad, kui minnakse riigilt või linnalt  raha küsima? 1)Kui oled arengus jõudnud uude etappi ja vajad uute ideede finantseerimist. 2) Poolelioleva projekti teostamiseks.   Esimest punkti sobiks illustreerima Linnateater oma suurema saali sooviga. Kunstilised ideed ja majandustegevus vajasid seda. Teise põhjuse näide on EMTA. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitus jaotati kahte etappi ... esimene õppehoone, teine etapp saalid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehituse esimene etapp valmis 18 aastat tagasi. See tuleb viia lõpuni. Meie saal pole aktusteks vaid õppetööks. Me soovime olla maailma tasemel õppeasutus.

Meie rahulik rektor, kes pole  sooritanud efektseid aktsioone, pole midagi maha lammutanud, ega midagi kõmulist avalikkuses tekitanud. Oleme vaid esitanud pidevalt soovi alustatud hoone lõpuni ehitada. Kõik vajalik on ootevalmis aastaid. Kui kaua veel? Kas Tallinnas oleks võimalik tulemuseni jõuda ilma käratsemiseta nii nagu Tartus jõuti tulemuseni H. Elleri nimelises muusikakoolis?

Suurte lootustega,
Tõnu Kaljuste

tonukaljuste2005

18 aastat tulemuseta ootamist

Üldine, Määratlemata

18 aastat tulemuseta ootamist

Sellest hetkest, kui 1996. aasta novembris võttis Riigikogu vastu otsuse ehitada valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone, möödus just nüüd 18 aastat. See, mida jätkuvalt pole, on hoonega kaasnema pidanud saalikompleks (kontsertsaal ja black box tüüp teatrisaal).

„Mistahes eriala professionaalseks omandamiseks on vaja tingimusi. See ei ole nii mitte ainult muusikas, vaid erinevates valdkondades. Muusika ja näitekunsti õpetamiseks, õppimiseks ja esitamiseks on vaja saali. Me ei soovi midagi üleloomulikku, midagi, mis oleks kullast ja karrast või lihtsalt trendikas omada. Me soovime elementaarseid tingimusi professionaalsete ja konkurentsivõimeliste muusikute ja näitlejate koolitamisel. Vaevalt, et me kujutame ette olukorda, kus spordikool rajatakse ilma võimlata?“ ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann.

1996. aasta novembris vastu võetud Riigikogu otsus nägi ette kolme suure kultuuriobjekti (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstimuuseum KUMU ja Eesti Rahva Muuseumi) ehitamist.  Praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone valmis 1999. aastal. Esialgne arhitektuurne lahendus sisaldas ka kontserdisaali, mis jäi rahapuudusel välja ehitamata. Akadeemia lõplikku väljaehitamist (koos saalikompleksiga) on taotletud ja kavandatud sellest alates. 2008. aastal taotles Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Euroopa Struktuurfondide vahendeid saalikompleksi ehituseks, kuid jäädi ainsa avalik-õigusliku ülikoolina investeerimiskavast välja. Hoone ehitus otsustati suunata Kultuurkapitali finantseerimisele.  Seoses ERMi ehitusega sellest loobuti, kuid säilis lubadus hoone kaasfinantseerimiseks pärast Haridus- ja Teadusministeeriumipoolset projekti heakskiitmist. 2012. aastal valmis saalikompleksi projektdokumentatsioon. Põhimõtteliselt on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ehituse alustamiseks valmis, kuid lõplikku otsust rahastamise osas pole tänaseni tehtud. Saalikompleksi ehituse maksumus on 9 mln eurot.

Tänavu 95. sünnipäeva tähistanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia on väheseid muusika- ja teatrikõrgkoole Euroopas, millel puudub oma kontserdisaal ja õppelava.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on muusikale ja teatrile spetsialiseerunud avalik-õiguslik ülikool. Siin saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid - orelist ja klavessiinist jazz- ja pärimusmuusikani. Lauljate ja instrumentalistide kõrval koolitatakse heliloojaid, muusikateadlasi, muusikaõpetajaid ja helirežissööre. Avatud on ka kultuurikorralduse magistriõppekava. EMTA lavakunstikool valmistab ette tulevasi näitlejaid, lavastajaid ja dramaturge.

Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia peab tähtsaks Eesti rahvuskultuuri püsiväärtuste ning euroopaliku muusika- ja teatrihariduse akadeemiliste traditsioonide hoidmist, olles samas avatud muusika- ja teatrimaailma uusimatele arengutendentsidele. Kooli tuntuimad vilistlased on Arvo Pärt, Eri Klas, Tõnu Kaljuste ja Erkki-Sven Tüür. Valdav enamik tänase Eesti teatri näitlejatest ja lavastajatest on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli vilistlased.

Vali-014