98. hooaja avakontsert: viiuldajad Merily Leotoots, Kati Meibaum ja pianist Grete Jädal

  • -
  • 18:00
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
98. hooaja avakontsert: viiuldajad Merily Leotoots, Kati Meibaum ja pianist Grete Jädal

19.09 kell 18 / EMTA kammersaal / Tasuta
EMTA 98. HOOAJA  AVAKONTSERT
Tudengiteisipäev
Merily Leotoots (viiul), Kati Meibaum (viiul), Grete Jädal (klaver)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia alustab oma 98. kontserdihooaega 19. septembril kell 18:00, kui kammersaalis toimub esimene sellesügisene Tudengiteisipäev. Tudengiteisipäev on kontserdisari, mis alustas eelmisel sügisel ning mille keskmes on EMTA suurim väärtus - meie üliõpilased. Publiku ette astuvad neil õhtutel energiast pakatavad noored muusikud, kelle hulgas on nii rebased kui peatsed koolilõpetajad, nii eesti kui välistudengid, nii solistid kui kammeransamblid.

Avakontserdil esinevad viiuldajad Merily Leotoots ja Kati Meibaum ning pianist Grete Jädal. Kontserdil kõlab Johannes Brahmsi, Pablo de Sarasate, Claude Debussy ja Olivier Messiaeni looming.

Merily Leotoots lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli professor Mari Tampere-Bezrodny ja Sigrid Kuulmanni viiuliklassis. Praegu õpib Merily Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes professor Mari Tampere-Bezrodny juhendamisel. Teda on tunnustatud mitmetel vabariiklikel konkurssidel. Merily on osalenud Pavel Bermani, Anna-Liisa Bezrodny, Sophia Jaffé, Petru Munteanu, Marina Chiche'i jt meistriklassides. Eelmisel hooajal andsid Merily ja Grete koos täispika kontserdi Tudengiteisipäeva raames.

Grete Jädal alustas oma klaveriõpinguid Iive Joametsa juhendamisel Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis. Aastal 2007 jätkas ta oma õpinguid Tanel Joametsa klaveriklassis ning 2017. aastal omandas Grete magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2015/16. õppeaastal õppis ta Itaalias Umberto Giordano nim. Konservatooriumis Claudio Trovajoli klaveriklassis. Grete on osalenud mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel pianistide konkurssidel ning festivalidel. Ta on esinenud soolo- ja kammermuusikuna Itaalias, Küprosel, Soomes, Lätis, Rootsis ja Venemaal. Aastal 2010 pälvis ta Ago Russaku nim. stipendiumi ja aastal 2013 Helmi Valtmani nim. stipendiumi.

Kati Meibaum alustas viiuliõpinguid Nõmme Muusikakoolis Leila Eespere juhendamisel. Ta jätkas Eva Punderi õpilasena ning lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli aastal 2014 Sigrid Kuulmanni ja Mari Tampere-Bezrodny klassis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppis ta professor Mari Tampere-Bezrodny ja Kristina Kriidi juures. Alates 2016/17. õppeaastast jätkab Kati õpinguid Saksamaal Trossingeni Muusikakõrgkoolis professor Marina Chiche'i klassis. Kati on osalenud Kurt Sassmanshausi, Petru Munteanu, Robert Rozeki, Daniel Nodeli, Sophia Jaffé, Florian Dondereri, Anna-Liisa Bezrodny jt meistrikursustel. Klaverikvintetiga Kodumaine Viisik laureaat konkursil ,,In corpore 2015“, samuti I koht Riias kammermuusika konkursil 2016. aasta juunis. Kvintett on korduvalt esinenud koostöös Eesti Kontserdiga mitmeis Eesti paikades. Kiili vanamuusikaansambli koosseisus on esinetud USAs, Kanadas, Iirimaal, Hispaanias ja mujal.

Kavas:
Claude Debussy (1862 –1918)
Viiulisonaat g-moll, L148
I Allegro vivo
II Intermède: Fantastique et léger
III Finale: Très animé

Kati Meibaum (viiul)
Grete Jädal (klaver)

Johannes Brahms (1833 –1897)
Viiulisonaat nr. 2 A-duur op. 100
I Allegro amabile
II Andante tranquillo – Vivace – Andante – Vivace di più – Andante – Vivace
III Allegretto grazioso (quasi andante)

Merily Leotoots (viiul)
Grete Jädal (klaver)

Olivier Messiaen (1908–1992)
Teema ja variatsioonid viiulile ja klaverile
Thème – Modéré
Variation Number 1 – Modéré
Variation Number 2 – Un peu moins Modére
Variation Number 3 – Modéré, avec éclat
Variation Number 4 – Vif et passionné
Variation Number 5 – Tres modéré

Merily Leotoots (viiul)
Grete Jädal (klaver)

Pablo de Sarasate (1844–1908)
Navarra op. 33

Merily Leotoots (viiul)
Kati Meibaum (viiul)
Grete Jädal (klaver)

Claude Debussy 1917. aastal valminud viiulisonaat g-moll on kirjutatud ajal, mil helilooja oli juba haigestunud vähki. See on helilooja viimane suurem teos ning oli planeeritud osana kuueosalisest sonaaditsüklist erinevatele pillidele. Umbes 13-minutilises teoses vahelduvad lühikese aja jooksul erinevad meeleolud ja emotsioonid. Helilooja on ise öelnud, et see teos on näide sellest, milline võib ühe raskelt haige inimese looming olla sõja ajal. Sõda avaldas Debussyle väga suurt mõju. Sonaadi esiettekanne toimus viiuldaja Gaston Poulet’ ja Debussy esituses 1917. aasta 5. mail – see oli helilooja viimane avalik esinemine enne tema surma.

Johannes Brahmsi viiulisonaat nr. 2 on valminud 1886. aasta suvel Šveitsis Thunis. Helgest meeleolust kantud teos on Brahmsi kolme viiulisonaadi hulgas kõige lühem ning seda peetakse nednest kõige  lüürilisemaks, samas aga kõige keerulisemaks. Vastupidiselt tavapärasele levinud praktikale, kus viiul oli soolopilli ja klaver saatja rollis, käsitleb Brahms oma teoses mõlmaid pille võrdse partnerina. Sonaadis on helilooja kasutanud motiive sama aasta suvel loodud lauludest saksa ooperilauljale Hermine Spiesile. Teos tuli esiettekandele 2. detsembril 1882. aastal Viinis, viiulit mängis Joseph Hellmesberger ja klaverit Brahms ise.

Olivier Messiaeni ,,Teema ja variatsioonid” on kirjutatud 1932. aastal ning on helilooja esimene kammermuusikateos. Struktuuri järgi on see üks lihtsamaid ja traditsioonilisemaid teoseid tema loomingus, ent helikeel on tüüpiline Messiaenile. Muusikapala valmis pulmakingiks Messiaeni esimesele abikaasale, viiuldaja Claire Delbosile, kellega ta abiellus 22. juunil 1932. aastal. Noor abielupaar kandis teose esmakordselt ette sama aasta 22. novembril Pariisis.

Pablo de Sarasate „Navarra” op. 33 on kirjutatud 1889. aastal kahele sooloviiulile ja esmalt klaverile ning siis ka orkestrile. Navarra on Hispaania autonoomne piirkond, mille halduskeskuses Pamplonas Sarasate sündis. Stiililiselt on see teos jota – Põhja-Hispaaniast pärit 3/8 taktimõõdus kiire ja väga rütmikas keeruliste sammudega tants. Sooloviiulid mängivad enamasti paralleelsetes tertsides ja samas rütmis, mida toetab küllaltki minimaalne saade. Mängutehnilise poole pealt on esindatud arvukad flažoletid, topeltnoodid ja akordid, tremolandod ja vasaku käe pizzicatod – teost kuulates võib ette kujutada kastanjettide klõbinat ja keerlevaid tantsijaid.