Doktorikontsert: Jaak Sikk (klaver/improvisatsioon)

  • 18:00
  • Suurgildi hoone
Doktorikontsert: Jaak Sikk (klaver/improvisatsioon)

5.06 kell 18 / Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone (Pikk tn 17) / Pilet 5 €
Doktorikontsert
Jaak Sikk (klaver/improvisatsioon)

Käesolev kontsert on neljast doktoriõpingute jooksul toimuvast doktorikontserdist esimene. Kontserdi otsene ja kitsam eesmärk on improviseerida laval vabalt Pierre Boulezi stiilis, laiem eesmärk on saada täiendavat uurimismaterjali doktoritöö kirjutamiseks ning doktoritöö teema uurimiseks.

Doktoritöö käigus viin katseisikutega läbi eksperimente, mille põhjal uurin stiimuli abil indutseeritud mentaalse ettekujutuse mõju vabaimprovisatsioonilisele mänguoskusele. Antud kontserti ja selle ettevalmistust võib vaadelda kui pikaajalist samasisulist eksperimenti, milles olen esineja ning katseisik simultaanselt ning mis tipneb antud esinemisega.

Kogu harjutamisprotsess, mis kontserdile eelneb, on toimunud vaid mentaalsel tasandil. Ma olen täielikult vältinud vastavas stiilis harjutamist reaalsel pillil. Kontserdile eelneva kahe kuu jooksul olen jätnud kogu sisuliselt suunatud improviseerimise mentaalsesse sfääri ning keskendunud reaalsel klaveril vaid rangelt piiratud tehniliste harjutuste sooritamisele, mis ei seostu kontserdiks valitud muusikastiiliga. Et publikul avaneks võimalus vahetult kogeda mentaalse harjutamise mõju, lasen kontserdi alguses võrdluseks salvestisi, milles olen Boulezi ja Messiaeni stiilides püüdnud mängida enne mentaalset harjutamisperioodi. Kontsert püüab anda vastust küsimusele “Kas mentaalsest harjutamisest piisab kvaliteetsete kunstilisete tervikute loomiseks valitud stiilis?”

Mentaalse harjutamise aluseks on stiimulid, mis indutseerivad sihitud mentaalseid ettekujutusi. Stiimulid olen loonud Boulezi muusikastiili põhjal, võttes aluseks vastavate stiilide järgmised fundamentaalsed parameetrid: rütm, artikulatsioon, harmooniakäsitlus, fraseerimine, dünaamika, kõlakäsitlus. Stiimulite loomise algmaterjaliks on salvestised ning teoreetilised analüüsid Boulezi esimesest ja teisest klaverisonaadist. Siinkohal on oluline märkida, et seoses vabaimprovisatsiooni olemusega ei ole katse puhul lubatud stiili liiga range määratlemine. Stiimul kujutab endast infotuuma, millesse olen püüdnud integreerida võimalikult universaalsed ja dünaamiliselt rakendatavad põhistruktuurid, mille alusel saab ettekujutusi indutseerida ja vastavale stiilile sarnaselt improviseerida. Stiimuli komponendid olen välja kirjutanud sõnaliselt ja võimalikult lihtsalt, et vältida liigset piiritletust noodinäidete näol.

Kontserdi õnnestumise seisukohalt on oluline kuulajate teadlikkus sündmuse eksperimentaalsest olemusest ning tuttavolek Boulezi loomestiiliga. Osa kontserdi muusikalisest pingest tekib eeldatavalt publiku ja eksamikomisjoni teadmisest, et reaalsel klaveril improviseerin vastavas stiilis esimest korda ning kogu harjutustöö on olnud vaid mentaalne. Kaaluka osa kontserdi sisust moodustab võrdlus minu mängitu ja Boulezi reaalse loomestiili vahel.