Doktorikontsert: Marie-Helen Aavakivi (viiul)

  • 18:00
  • EMTA kammersaal
Doktorikontsert: Marie-Helen Aavakivi (viiul)

8.01 kl 18 / EMTA kammersaal
Doktorikontsert

Esinevad Marie-Helen Aavakivi (viiul)

Kaastegevad: Andreas Lend (tšello), Ralf Taal (klaver)

Kava:

1. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)

- Sonaat viiulile ja klaverile nr. 32 B-duur KV 454 (1784)

I Largo-Allegro

II Andante

III Allegretto
2. Artur Lemba (1885-1963)

- Trio nr. 2 (1933)

I Moderato maestoso

II Andante tranquillo

III Allegro moderato
3. Sergei Rahmaninov (1873-1943)

- Eleegiline trio nr. 1 g-moll (1892)

Vaid 35-aastaseks elanud Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) tõusis andekuse võrdkujuks juba oma eluajal ja on seda läbi sajandite tänapäevani. Peamiseks põhjuseks on ilmselgelt tema äärmiselt elurõõmus ja kütkestavalt särav, samas esitajalt laitmatut tehnikat nõudev muusika, mida ta on järeltulevatele põlvedele pärandanud nii suurel hulgal, et erinevate loetelude täpsustamine on kestnud mitmeid põlvi. Mozart oli väga viljakas helilooja, kes kirjutas rikkalikult muusikat pea kõigis tema ajal kasutusel olnud muusikažanrites. Armastatud ooperite, sümfooniate, vokaalsümfooniliste suurteoste ja erinevatele instrumentidele loodud kontsertide kõrval on tema loomingus oluline osa rohkearvulisel kammermuusikal, mille hulka kuuluvad ka 36 viiulisonaati. Sonaat nr. 32 B-duur kuulub Mozarti küpse perioodi heliloomingu hulka, kus klaveril pole kanda pelgalt saateroll, vaid helilooja poolt kirjapandud muusikaline joonis aitab koos solistiga üles ehitada värvika dialoogi. Kõnealune sonaat on kirjutatud viiulivirtuoos Regina Strinasacchile, kes esmaettekandel 21. aprillil 1784 musitseeris Viini Kärntnerthori teatris koos teose autoriga. Sonaat koosneb kolmest osast: Largo-Allegro, Andante ja Allegretto. Tähelepänuväärselt aeglases tempos kulgevas sissejuhatavas lõigus on nii viiulil kui ka klaveril kanda võrdselt kaalukas osa, mis jätkub läbi kogu teose. Sonaadi teise osa meloodias on selgelt tuntav Adagio karakter, mis oli helilooja poolt algselt märgitud tempotähistus, kuid muudeti hiljem Andanteks. Aeglase osa töötluse klaveri- ja viiulipartiis on Mozart kasutanud julgeid kromaatilisi modulatsioone, mis annavad kogu kompositsioonile erilise ekspressiivselt-dramaatilise varjundi. Viimane osa Allegretto kulgeb rõõmsas ja mängulises karakteris, sarnanedes sonaadi esimesele osale, kuid pakub samas kuulajale uusi värskendavaid muusikalisi ideid, põimituna tuliselt keerulise Rondoga.

Klaverihäälestaja pojana sündinud Artur Lemba (1885-1963) sai muusikalise algõpetuse oma vanemalt vennalt Theodor Lembalt (1876-1962), kellega oldi Eesti esimesi professionaalseid pianiste. Koos anti solistidena kontserte nii Eestis kui välismaal. Mõlemad vennad lõpetasid edukalt Peterburi Konservarooriumi, Artur Lemba 1908. aastal koguni kahel erialal – kuldmedaliga klaveril ja hõbemedaliga kompositsiooni erialal. 1920.-1930. aastatel, kui on kirjutatud tema esimesed klaveritriod (1929,1933), oli Artur Lemba lisaks aktiivsele kontserttegevusele ka Eesti tunnustatuim ja hinnatuim klaveripedagoog, komponeerides samal ajal muusikat mitmes žanris. Ettearvatult kuulus tema eriline sümpaatia klaverile – instrumendile, millele ta on loonud kokku 5 kontserti ja millel on kandev roll ka eelpoolmainitud triodes. Vastupidiselt Tubinale on Lemba klassikalis-romantilises stiilis loodud tundeküllase meloodilise helikeelega teosed pigem konservatiivsed, kus helilooja pole läinud selle aja muusikamaastikul esilekerkinud uuendustega kaasa. Näiteks kui muusikakriitik Karl Leichter avaldas noorele Tubinale tunnustust, kuuldus Lemba poolt kolleegi aadressil arvustavaid arvamusi. Esitusele tuleva 2. Klaveritrio kirjutas Lemba 1933. aastal 38-aastasena ja see kuulub koos Eugen Kapi 1930. aastal loodud 1. Klaveritrioga Eesti esimeste selles žanris loodud teoste hulka. Tunnustatud pedagoogina kuulus Artur Lemba 1937. ja 1938. aastal Brüsselis toimunud rahvusvahelise Ysaӱe-nimelise konkursi (praeguse nimega Kuninganna Elisabethi konkursi) žüriisse. Sellel konkursil 1937. aastal osalenud Eesti viiuldajate, prof. Paulseni õpilaste osavõtul peatun lähemalt oma kirjalikus doktoritöös “Eesti viiuldajate esitusstiil 1930. aastatel professor Johannes Paulseni õpilaste salvestiste näitel”.

Doktorikontserdile annab laiema rahvusvahelise mõõtme kolmandana ettekandmisele tulev maailmamuusika suurkuju- vene helilooja, pianisti ja dirigendi Sergei Rahmaninov (1873-1943) Eleegiline trio nr. 1, mille komponist kirjutas ja esitas 19-aastasena koos viiuldaja David Kreyni ja tšellist Anatoli Brandukoviga 1932. a. jaanuaris Moskvas. Samal aastal lõpetas Rahmaninov Moskva Konservatooriumi Suure kuldmedaliga heliloomingus ja omandas lõpudiplomi pianistina, olles saanud selleks ajaks muusikuna juba suure tunnustuse osaliseks. Siinkohal sobib meenutada Artur Lemba 16 aastat hiljem samadel erialadel – pianisti ja komponistina – medalitega toimunud Peterburi Konservatooriumi lõpetamist. Rahmaninovi nimi seostub kuulajatele eelkõige lummava klaverimuusikaga- on ju helilooja oma eluajal olnud muuhulgas esmaettekandjaks enamusele enda loodud klaveriteostele, sealhulgas kõigile neljale ülipopulaarsele klaverikontserdile. Juba varajasest noorusest polnud elu Rahmaninovi kuigivõrd hellitanud, mis päädis punarevolutsioonijärgse kiire lahkumisega kodumaalt, kuhu ta oma hilisemalt asukohamaalt Ameerikast kunagi enam tagasi ei jõudnudki. Rahmaninovi loomingut iseloomustab mitmekülgsus, seda nii helikeeles kui žanriliselt- lisaks rohkele klaverirepertuaarile on ta komponeerinud sümfoonilisi teoseid, oopereid, romansse ja kammermuusikat, mille hulka kuuluvad ka 2 Eleegilist Klaveritriot.

Esimene trükitud väljaanne Eleegilisest triost nr. 1 ilmus alles neli aastat peale helilooja surma 1947. aastal ning teosel puudub oopusenumber. Eleegilise trio teeb mõnevõrra huvitavaks asjaolu, et erinevalt klaveritriodele tüüpilisest kolme- või neljaosalisest vormist, kulgeb teos üheosalisena ning kestab ligikaudu viisteist minutit. Tegemist on klassikalise sonaadivormiga, kuid eripärana koosneb ekspositsioon kaheteistkümnest episoodist, mis tulevad kordamisele ka repriisis. Rahmaninov alustab triot klaveripartiis kauni eleegilise teemaga Lento lugubre, järgnevalt ilmub sama teema tšello- ja viiulipartiis ning järkjärgult intensiivistub karakter ning tõuseb ka tempo (piu vivo – con anima – appassionata – tempo rubato – risoluto). Hiljem pöördub peateema tagasi leinamarsi kujul. Vaatamata Rahmaninovi noorusele on briljantses klaveripartiis esindatud juba väga mitmekülgne kõlavärvispekter, millest võime leida seoseid ning sarnasusi Pjotr Tšaikovski a-moll trioga, mille puhul lõppeb ulatuslik esimene osa samuti leinamarsiga. Tšaikovskile vihjab ka Eleegilise trio peateemas tõusev neljanoodiline motiiv, mille puhul on tegemist Tšaikovski esimese klaverikontserdi peateema motiiviga peegelkujul mollis. Eleegilises trios tuleb ilmekalt esile Rahmaninovi sügavamõtteline ja meeldejääv komponeerimisstiil, milles suurele romantikule omase meloodiameistrina valdab ta oskuslikult kogu inimloomusele igiomast tundeskaalat leebest mõtisklusest tormiliste tundepuhanguteni, osates puudutada kuulaja kõige sügavamaidki hingesoppe.

Marie-Helen Aavakivi (Rannat) omandas magistrikraadi cum laude viiuli erialal 2012. a. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Samal aastal sai temast kammerorkestri Kremerata Baltica liige (kunstiline juht maailmanimega tippviiuldaja Gidon Kremer), kus töötab tänaseni ja mille koosseisus on praeguseks andnud üle 300 kontserdi tuntud kontserdisaalides Euroopas, Venemaal, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, paljudes Aasia ja Araabia riikides ning salvestanud mitu CD-d, milledest CD-komplekt Mieczysław Weinbergi loominguga kvalifitseerus 2014 a. Grammy nominatsioonile kategoorias "Parim klassikaline kogumik" ja CD-plaat Šostakovitši klaverikontsertidega (solist Anna Vinnitskaja) pälvis 2016. a. Saksa heliplaadipreemia ECHO Klassik kategoorias "Parim kaasaegne orkestrisalvestis" (20. ja 21. saj muusika). Marie-Helen Aavakivi kuulus aastatel 2006-2011 Euroopa Liidu Noorteorkestrisse (2010. a. II viiuli kontsertmeistrina), samuti on ta töötanud Tallinna Kammerorkestris (TKO) ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris 2. kontsertmeistrina. Marie-Helen on osalenud Zakhar Broni, Marianne Boettcheri, Stanislav Pronini, Marina Chiche, Irina Botškova, Mihhail Gaisleri, Mi-Kyung Lee jt. meistriklassides. Solistina on ta üles astunud TKO ning EMTA ja TMKK sümfooniaorkestrite ees. Käesoleval ajal õpib Marie-Helen Aavakivi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris, kus tema juhendajateks on professorid Urmas Vulp, Marje Lohuaru ja Kristel Pappel. Ta on Eesti Interpreetide Liidu liige ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaat 2016.

Andreas Lend on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppe (prof. P. Paemurru) ning täiendanud end Sibeliuse Akadeemias (prof. H. Kiiski ja H. Pekkarinen) ja mitmetel rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassides (F. Helmerson, D. Geringas, A. Ivashkin, J. Goritzki jpt.). Ta on pälvinud preemiaid paljudel konkurssidel: I preemia ja Grand Prix I rahvusvahelisel konkurss-festivalil "Renaissance" (Armeenia, 2013), Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio laureaat (2008), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004), III preemia August Dombrovska nim. rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil (Riia, 2002) ja on rahvusvahelise Liezeni tšellokonkursi laureaat (Austria, 2000). Aastatel 2009 ja 2010 pälvis ta „The International Holland Music Session” stipendiumi ning on PLMF preemia “Noor Muusik 2011” laureaat. Andreas Lend on nõutud artist nii solisti kui kammermuusikuna. Ta on keelpillikvarteti Prezioso liige ning mängib Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris.

Ralf Taal on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Griegi 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal sai ta Schuberti - nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia.Ralf Taal on olnud solistiks pea kõigi Eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on teinud koostööd selliste väljapaistvate dirigentidega nagu Eri Klas, Paavo Järvi, Olari Elts, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste, Anu Tali jpt. Tema soolokavades on valdavalt kõlanud Schuberti, Beethoveni ning Chopini muusika. Lisaks solistitegevusele on Ralf Taal hinnatud ansamblipartner paljudele vokaal- ja instrumentaalsolistidele, sh Mati Palm, Ain Anger, Pille Lill, Helen Lokuta, Monika-Evelin Liiv, Indrek Vau, Oksana Sinkova, Andrus Haav jt . Ralf Taal töötab pedagoogina EMTA-s ning Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ja oli kontsertmeister Rahvusooperis Estonia aastatel 1998-2014. Aastal 2011 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2014. aastal ilmus temalt sooloalbum Chopini klaverimuusikaga "Magic of Sound".

Kava on koostanud Marie-Helen Aavakivi

Tasuta

 

NB! Pianist Maarit Saarmäe ei saa tervislikel põhjustel antud kontserdil esineda ning teda asendab pianist Ralf Taal.