Heidi Heinmaa kaitseb doktoritööd

  • 11:00
  • A-402
Heidi Heinmaa kaitseb doktoritööd

8. juunil 2017 kell 11.00 EMTA ruumis A-402

HEIDI HEINMAA kaitseb filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks tööd "Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil"
Juhendaja: professor Toomas Siitan, PhD (EMTA)
Oponendid: emeriitdotsent Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat (TLÜ)
professor Mari Tarvas, PhD (TLÜ)

Doktoritööga on võimalik tutvuda ka EMTA raamatukogus.

 

 

 

 

Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil

Das Musikleben in Reval im 18. Jahrhundert

Abstrakt

Käesolev uurimus on pühendatud Tallinna muusikaelule 18. sajandil. Ees- märk on uurida Tallinna kui tolleaegses saksa keele- ja kultuuriruumis Euroopa äärealadel asunud linna muusikaelu läbi selle erinevate tahkude. Peamised küsimused on siinjuures, (1) kuidas mõjutasid Euroopast levinud kodanliku muusikakultuuri uudsed ilmingud nagu muusikaharrastus, era- viisiline muusika- ja tantsuõpetus ning pilli- ja noodikaubanduse elavnemine Tallinna muusikaelu arengut ja (2) kuidas kujunes Tallinnas kodanliku muu- sikaelu üks iseloomulikumaid avaldusvorme – avalik kontserdiinstitutsioon, arvestades Lääne-Euroopa tähtsamate muusikakeskuste kodanliku kontser- dielu kujunemise konteksti. Nende küsimuste käsitlemisel jälgitakse ühtlasi Tallinna muusikaelu alusstruktuuride ehk muusikainstitutsioonide toimimist alates Tallinna liitmisest Venemaa impeeriumi koosseisu 1710. aastal kuni 18. sajandi lõpuni. Ühtlasi uuritakse kutseliste muusikute – kantorite, linnamuu- sikute ja organistide – eluolu ja elulaadi ning püütakse välja selgitada, milline oli muusikuametite prestiiž ja sotsiaalne positsioon ühiskonnas.

Uurimistöö aluseks on erilaadsed allikad, millest ühe olulise osa moo- dustavad Tallinna Linnaarhiivis säilinud 18. sajandi Tallinna muusikute, muusikainstitutsioonide ja klubide tegevusega seotud dokumendid. Teiseks oluliseks allikmaterjaliks on Tallinna nädalaleht Revalsche Wöchentliche Nachrichten, mis alates ilmuma hakkamisest 1772. aastal kajastab kodanliku muusikakultuuri argielulisi valdkondi, sealjuures ka kontserdielu. Kolmanda väärtusliku allikate rühma moodustavad kaasaegsete, Tallinnas ja Eestimaal viibinud saksa kirjanike reisikirjad, mälestused jm kirjutised, mis sisaldavad muu hulgas mõningaid tähelepanekuid tallinlaste muusikalise ja teatritege- vuse kohta. Samuti vajalikud allikad on käesolevas uurimistöös olnud 18. sajandil ilmunud noodiväljaanded ning 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul avaldatud muusikaleksikonid.

Tallinna muusikaelu käsitletakse kompleksse struktuurina, lähtudes struk- tuuriajaloolisest vaatenurgast. Muusikaelu erinevate tahkude uurimisel järgi- takse argiajaloolist käsitlusviisi, mis võimaldab vaadelda Tallinna muusikaelu igapäevast praktikat nii professionaalsete muusikute kui ka asjaarmastajate valdkonnas, sealhulgas muusika ja tantsu eraõpetus, pilliturg ja noodikau- bandus, kontserdielu, ning samuti uurida lähemalt muusikute eluolu ja elu- laadi.