Jubilate. Vilma Mallene 90 ja Vaike Vahi 90

  • -
  • 18:00
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
Jubilate. Vilma Mallene 90 ja Vaike Vahi 90

12.03 kell 18 / EMTA kammersaal
Jubilate
Vilma Mallene 90. Vaike Vahi 90
Vilma Mallese õpilased Martti Raide (klaver) – Mati Turi (tenor), Piret Habak (klaver) – Ursula Roomere (sopran), Heili Vaus-Tamm (klaver) – Kristina Vähi (sopran), Tiina Kärblane (klaver) – Kristjan-Jaanek Mölder (bariton) ning Vaike Vahi õpilased Ivari Ilja (klaver) – Henry-David Varema (tšello), Marje Lohuaru (klaver) – Kädy Plaas (sopran), Natalia Sakkos (klaver) – Toivo Peäske (klaver), Piia Paemurru (klaver) – Peeter Paemurru (tšello)
Juubilare meenutavad Tiiu Levald ja Matti Reimann
Kavas Weber, Chopin, Brahms, Schumann, Schubert, Schönberg, Rahmaninov, Saar, Aavik, Tubin, Mägi jt

VILMA MALLENE
18.03.1928–07.03.1998

Vilma Mallese (s Uuetoa) lapsepõlvekodu asus Toompea nõlval, Stackelbergide maja ülakorrusel. Peres varem muusikuid polnud, kuid muusika „pisik” liikus majas ometi ringi. Hilisem tuntud operetilaulja ja lavastaja Paul Mägi on Vilma Mallese onu ning helilooja Ester Mägi ta tädi. Kuna Vilma ema Hilda Uuetoa oli õppinud eraviisil klaverit, saigi temast Vilma esimene juhendaja. Hiljem viis tee Tallinna Konservatooriumi alg- ja keskastmesse Irmgard Kaudre ja Erika Franzi klaveriklassi. 1949. a. lõpetas Vilma Mallene kooli, mis oli uue korra tingimustes ümber nimetatud Tallinna Muusikakooliks, ja jätkas õpinguid Tallinna Konservatooriumis Anna Klasi juhendamisel. Peale kõrgkooli lõpetamist 1954. a. täiendas ta end veel Moskva, Leningradi ja Vilniuse konservatooriumides.
Kontsertmeistrina oli Vilma Mallene iseõppija-praktik, tehes seda tööd suuresti intuitsioonile tuginedes (saateklassi tunnid toimusid tema õpiajal konservatooriumis küllaltki juhuslikult ja nende sisu piirdus tihti iseseisvalt õpitu ärakuulamisega). Oluliseks suunanäitajaks pidas ta professor Nadežda Golubovskajat, kes oli sõjajärgsel ajal Tallinnas tihe külaline ning kelle seisukohad ettekandekunsti komponentide teadvustamisest ja pedagoogilise protsessi ratsionaalsetest alustest toona paljusid mõjutasid.
Vilma Mallese pedagoogiline tegevus algas Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1947–51 kontsertmeistri ja 1951–54 õpetajana. Seejärel sidus ta oma elu 44 aastaks Tallinna Konservatooriumi, praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Alates 1954. a oli ta lauluosakonna kontsertmeister, aastast 1969 kuni elu lõpuni kammermuusika osakonna õppejõud (alates 1989 dotsent ja 1996 professor). Need tudengitele pühendatud aastakümned on kahtlemata tema kaalukaim panus eesti muusikakultuuri hüvanguks – tema elutöö. Lisaks õpetajatööle kõrgkoolis juhatas Vilma Mallene meistrikursusi nii Eestis kui piiride avanedes ka Soomes – Sibeliuse Akadeemias ja mujal. Tema juhendamisel õppisid kammermuusikat lauljad Allan Vurma, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa ning pianistid Helin Kapten, Kalle Randalu, Jüri Alperten, Lauri Väinmaa, Lembit Orgse, Signe Hiis, Riina Pikani, Heili Vaus-Tamm, Pille Taniloo, Martti Raide, Toomas Vana, Marrit Gerretz-Traksmann, Andres Paas, Tanel Joamets jpt.
Vilma Mallene esines koos lauljatega kogu muusikukarjääri jooksul, kuigi kõige aktiivsem tegutsemisaeg langes 1950.–60. aastatesse. Tema lavapartneriteks olid Teo Maiste, Kaljo Räästas, Maarja Haamer, Kaie Konrad, Ivo Kuusk ja Tiiu Levald, hiljem ka soome laulupedagoog Arja Rislakki. Vilma Mallene on teinud hulgaliselt salvestusi Eesti Raadio heliarhiivi (partneriteks Urve Tauts, Leili Tammel, Tiiu Levald, Arja Rislakki, Tiiu Reinau jt), pälvinud tunnustust ja auhindu, sealhulgas parima kontsertmeistri nimetuse rahvusvahelistel konkurssidel Moskvas (1957), Riias (1965) ja Chişinăus (1969).

VAIKE VAHI
09.05.1928–28.12.1998

Vaike Vahi sündis 9. mail 1928 aastal Riias. 5-aastaselt alustas ta Aluksnes klaveriõpinguid ja varsti kuulutati ta “eesti soost imelapseks”, kes enne õppis lugema nooti kui raamatut. Koorijuhist isalt päris ta absoluutse kuulmise ja armastuse muusika vastu, emalt töökuse ja täpsuse. Pärast isa surma koliti Tallinnasse ja Vaike klaveriõpetajaks sai alguses Erika Franz, hiljem Bruno Lukk. Juba õpinguaastatel alustas noor pianist tööd klaverisaatjana Aleksander Arderi lauluklassis ja sai sealt kaasa tubli kogemustepagasi ja abikaasa Kaljo Alaküla teekaaslaseks kogu eluks. 30 aastat (1948–1978) töötas ta kontsertmeistrina algul Konservatooriumis, hiljem Eesti Riiklikus Filharmoonias. Pikemat aega olid tema lavapartnerid sellised meistrid nagu Georg Ots, Ott Raukas, Vladimir Alumäe, Urve Tauts, Ines Rannap jpt. Vaike Vahi andis üheksa soolokontserti, mängis korduvalt koos sümfooniaorkestriga, esines loendamatutel kammerkontsertidel ja oli sage esineja nii Eesti Raadios kui Televisioonis. Alates 1971. a jagas Vaike Vahi ligi 20 aastat oma rikkalikke muusikaalaseid teadmisi Konservatooriumi üliõpilastele ja võinuks teha seda veel kaua, kui poleks pidanud vajalikumaks hoolitseda lastelaste eest.
Vaike Vahi juhendamisel on kontsertmeistri koolitust saanud kokku 91 tudengit, nende hulgas Toivo Nahkur, Marje Lohuaru, Nata-Ly Sakkos, Rein Rannap, Meeli Ots, Ivo Sillamaa, Kai Õunapuu, Tarmo Eespere, Piret Randalu, Ines Maidre, Marju Riisikamp, Maido Maadik, Ene Rindesalu, Anto Pett, Ivari Ilja ja Piia Paemurru.

Sissepääs  tasuta