Külaliskontsert: M. Chiche (viiul), T. Ruubel (viiul), S. Klimaitė (vioola), M. J. Kits (tšello), H.-D. Varema (tšello)

  • 19:00
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
Külaliskontsert: M. Chiche (viiul), T. Ruubel (viiul), S. Klimaitė (vioola), M. J. Kits (tšello), H.-D. Varema (tšello)

26.10 kell 19 toimub EMTA kammersaalis külaliskontsert, kus astuvad üles viiuldaja Marina Chiche Saksamaalt koos viiuldaja Triin Ruubeli, vioolamängija Sandra Klimaité ja tšellistide Marcel Johannes Kitse ning Henry-David Varemaga.

KAVAS:

Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644 – 1704)
– Passacaglia in g sooloviiulile (kogumikust „Roosipärjasonaadid“, 1676?)

Franz Schubert (1797-1828)
– Keelpillikvintett C-duur op. post. 163, D 956
I Allegro ma non troppo
II Adagio
III Scherzo. Presto – Trio. Andante sostenuto
IV Allegretto. Più allegro. Più presto

TÄPSEM INFO:

H. I. F. von Biberi müsteeriumi- ehk roosipärjasonaadid on barokse viiulirepertuaari nõudlikumaid ja omapärasemaid teoseid. Lisaks tehnilistele ja polüfoonilistele väljakutsetele nõuab iga kogumikus sisaldav pala ka viiulikeelte tavalisest erinevat häälestust – skordatuuri. Kolme gruppi jaotatud viisteist sonaati viiulile ja basso continuole kujutavad stseene Jeesuse ja neitsi Maarja elust; monumentaalne, ilma saateta passacaglia (senza scordatura) – muusikaline kaitseingel – lõpetab tsükli. Neljale astmeliselt laskuvale bassinoodile tuginev barokne passacaglia-motiiv kõlab puhtal kujul teose alguses ja jääb fantaasiaküllaselt varieeritud faktuuris äratuntavalt kõlama pala lõputaktideni.

F. Schuberti kahe tšellopartiiga keelpillikvintett valmis septembris 1828, paar kuud enne helilooja surma. Schuberti kammermuusikalises luigelaulus sisalduvad tema küpse stiili parimad omadused: sümfooniline vorm, kaasahaarav kõlailu ja dramaatilised kontrastid. Kogu romantismiperioodi ühe kaunima teose kohal näib hõljuvat noorelt surnud inimese täitumata unistuste traagika. 1824. aastal vennale adresseeritud kirjas ütleb helilooja järgmist: „Enam pole see õnnelik aeg, mil iga asi näib olevat ümbrisetud noorusliku aupaistega, asemele on astunud miseraabel tegelikkus, mida ainult pisut mahendab minu fantaasia (Jumalale tänu sellegi eest).“ Kaks äärmust – illusioon igatsetud õnnest ja tegelikkuse fataalne eristumine sellest – iseloomustavad ka nimetatud kvinteti helikeelt.

Viiuldaja Marina Chiche oskab publikut kütkestada ja vaimustada – Marina on kodus igas valdkonnas alates ajaloolisest interpretatsioonist kuni nüüdisteoste ettekanneteni, esitades iga nooti nakatava energia ja kirega. Tema kunstiline tegevus hõlmab esinemisi solisti, kammermuusiku ning ansamblijuhina, samuti tööd viiuliprofessorina.
Muusika oma erinevates vormides, olgu siis pillimäng, kontserdil kõnelemine või ülikoolis õpetamine, on Maria sõnul kui vajadus, osa tema kunstilisest identiteedist ja suhtluslaadist.
Muusika kõrval huvitub Marina veel keeltest (vene, jaapani, hiina…), kunstiajaloost ja -esteetikast ning muusikateaduslike tekstide kirjutamisest.

Viiuldaja Triin Ruubel alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, mille lõpetas 2007 õpetaja Tiiu Peäske klassis. Ta jätkas oma õpinguid Saksamaal prof. Petru Munteanu käe all esmalt Rostocki kõrgemas teatri- ja muusikakoolis ning seejärel Augsburgi Leopold Mozarti instituudi magistrantuuris.
Triin on osalenud mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning pälvinud ridamisi auhinnalisi kohti mh. konkurssidel Rumeenias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias.
Alates 2015. aastast töötab Triin õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning samast aastast ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina.
Triin on soleerinud paljude orkestrite ees nii Eestis kui välismaal. Ta on 2011. aastal loodud uue muusika ansambli Neophon üks kaasasutajaid ning teinud koostööd heliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann.
Triin on salvestanud muusikat Põhja-Saksa Ringhäälingu arhiivi ning koos Tallinna Kammerorkestriga Timo Steineri autoriplaadile.
Triin mängib 1820. aastal Pariisis valmistatud Francois Pique'i viiulil, mis tema kasutusse antud Thomas J. C. ja Angelika Matzeni fondi poolt.

Leedu vioolamängija Sandra Klimaité alustas muusikaõpinguid oma kodulinnas Vilniuses. Alates 2012. aastast on tema elupaigaks Tallinn – siin on ta omandanud bakalaureuse kraadi (U. Ulijona ja M. Tampere-Bezrodny) ning jätkab hetkel oma haridusteed magistrantuuris (M. Tampere-Bezrodny).
Sandra mängib mitmetes orkestrites: Junges Musikpodium, Animato, Järvi akadeemia orkester, Klaaspärlimäng sinfonietta, FIMM. Käesolevast sügisest on Sandra ka ERSO orkestrant, samuti võtab ta aktiivselt osa siinsest kammermuusikaskeenest.

Henry-David Varema alustas tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri juhendamisel, seejärel jätkas õpinguid Tallinna Konservatooriumis Peeter Paemurru tšelloklassis ning täiendas end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi ja Berliini Kunstide Ülikoolis Wolfgang Boettcheri käe all.
Ta on astunud üles solisti ja kammermuusikuna ning soleerinud sümfooniaorkestrite ees Eestis ja Saksamaal. 2001. aastal tõi ta esiettekandele Eino Tambergi Tšellokontserdi, mille ta salvestas koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga Paul Mägi juhatusel 2016. aasta juunis ka plaadile.
Ta on olnud aastatel 2003–2009 Berliinis resideerunud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige, kellega koos esines ta paljudes Euroopa riikides (sh sellistes kontserdipaikades nagu Londoni Wigmore Hall, Berliini Filharmoonia, Müncheni Herkules-saal), USA-s (New Yorgi Carnegie Hall) ja Austraalias. Kvartett salvestas aastatel 2004–2009 9 CD-d. Samuti on ta kuulunud Tallinna Keelpillikvarteti koosseisu (1993–2003)
Aastal 2014 töötas Varema ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestris tšellorühma abikontsertmeistrina, lisaks on ta mänginud külalis- soolotšellistina Royal Northern Sinfonia kammerorkestris (Inglismaa), Carl Philipp Emanuel Bachi-nimelises kammerorkestris (Saksamaa), Müncheni Kammerorkestris ja Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris (Uus-Meremaa).
Alates 1995. aastast on ta olnud Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri liige (1997. aastast tšellorühma kontsertmeister).
Alates 2001. aastast töötab Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tšello- ja kvartetiõppejõuna ning 2016. aastast täidab samas arendusprorektori kohustusi.

Marcel Johannes Kits on Eesti silmapaistvamaid noorema põlvkonna tšelliste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (õp. L. Leichter ja õp M. Laas) ja tudeerib alates 2014. aasta sügisest Trossingeni muusikakõrgkoolis (Saksamaa) Francis Goutoni klassis.
Marcel on olnud edukas mitmetel konkurssidel, võitnud mh „Klassikatähed 2013“, vabariikliku keelpillimängijate konkursi 2015 ning hiljuti Johannes Brahmsi konkursi esikoha ja kaks eripreemiat Pörtschachis, Austrias.
Aastatel 2010-2014 oli ta Astona rahvusvahelise suveakadeemia (Šveits) stipendiaat.
Marcel on soleerinud mitmete Baltimaade orkestrite ees, sh. ERSO ja Tallinna Kammerorkester. Lisaks on ta soleerinud erinevate orkestritega Saksamaal ja Venemaal, ees seisavad kontserdid Iisraeli SO-ga.
Marcel musitseerib Francesco Ruggieri pillil (Cremona, 1674), mille on tema kasutusse andnud Deutsche Stiftung Musikleben.

Kontsert on tasuta.