SügisFest. Johnson, Tom

  • -
  • 19:00
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
SügisFest. Johnson, Tom

8.10 kl 19 / EMTA kammersaal
Johnson, Tom
Ansambel U: ja EMTA Uue Muusika Ansambel

Kavas:
T. Johnson

Sissepääs tasuta

Kui paljud heliloojad ei soovi oma loomingut minimalistlikuna määratleda, siis alates 1983. aastast Pariisis elav ameerika nüüdishelilooja Tom Johnson (1939) on alati hea meelega kutsunud end minimalistiks. Õigupoolest Johnson mitte ainult ei võõrasta seda terminit, vaid oli esimesi muusikakriitikuid, kes võttis 1970. aastatel selle mõiste La Monte Youngi, Steve Reichi, Terry Riley ja Philip Glassi stiili ühisnimetajana kasutusele.

Kuigi heliloojana mainib Tom Johnson põhiliste mõjutajatena oma (era)õpetajat Morton Feldmani ja ka John Cage’i, on tema muusikaline mõtlemine unikaalne ning lähenemises heliloomingule distantseerub ta nii Feldmani vabalt looklevast helikangast, Cage’i eksperimentidest  kui ka teiste minimalistide korduste muusikast.

Sissejuhatuses enda artiklite kogumikule „The voice of new music“ (1989) defineeris Tom Johnson minimalismi järgmiselt: „Minimalismi mõiste sisu on palju laiem kui tavaliselt arvatakse. Minimalistlikku muusikat saab määratleda kui sellist, mis tugineb piiratud või minimaalsele helilisele materjalile. Minimalistlikud on teosed, kus kasutatakse vähest hulka noote, vähest hulka sõnu või vähest hulka instrumente. Minimalistlik teos võib põhineda arvutis sünteesitud lõpmatu kestusega tüminal. See võib koosneda ainuüksi jõe või kose mühina helisalvestusest. See võib areneda lõpmatu tsüklina. See võib vaid väga pika aja  jooksul teiseneda ühest seisundist teise. See võib kulgeda tempos kaks kuni kolm nooti minuti jooksul“ (Jaan Rossi tõlge).

Selline laiem arusaamine minimalismist kajastub loomulikult ka Johnsoni enda loomingus. Vähese muusikalise materjali lõputust kordamisest on talle palju olulisemad matemaatilised mudelid ja arvuline mõtlemine. Talle ei ole kunagi sobinud fantaasiast ja emotsioonidest sündiv muusika - tema enda teostes määratakse igale noodile arvulise korrapära või muu loogika abil ainuõige koht. Samas ei ole Johnson kunagi matemaatikat süvendatult õppinud ning vormelid, mida ta kasutab oma teoste kujundusprintsiibina, ei ole kunagi olnud liiga komplitseeritud. Ta peab jätkuvalt ülioluliseks, et muusika aluseks olev matemaatiline korrapära oleks ka kuulamisel kergesti jälgitav ja ehk isegi ennustatav.

Johnsoni muusikal on eriline suhe mitte ainult arvude, vaid ka sõnadega, sest ta on ka tuntud muusikaajakirjanik ja kolme raamatu autor („The voice of new music“ 1989, „Self-Similar Melodies“ 1996 ja „Other Harmony: beyond tonal and atonal“ 2014). Samuti saadab Johnson tihtilugu oma teoseid põhjalike kavatekstidega, kus tutvustab kuulajale matemaatilisi protsesse, mis määravad teose kulgu ja ülesehitust. Tema arvates on sügavam ja täielikum kommunikatsioon teosega võimalik vaid teadliku kuulaja ja informeeritud interpreedi osalusel. Mõnikord saavad Johnsoni selgitused isegi teose osaks, nagu näiteks helilooja tuntuimas ooperis „The Four-Note Opera“ (1972) või populaarses teoses soolokontrabassile „Failing: A Difficult Piece for Solo String Bass“ (1975), kus interpreedid peavad kommenteerima oma rolle või mängu esituse ajal.

Ansambel U:  on hetkel aktiivseim ning tuntuim uue muusika ansambel eestis. Ansamblile on iseloomulik tundlik kõlapilt, avatus julgetele eksperimentaalsetele ideedele ning ka kõige nõudlikumate teoste esitamine ilma dirigendita.
Kõrvuti eesti kaasaegse muusika festivalidega on U: esinenud olulistel rahvusvahelistel festivalidel nagu "Time of Music" (Viitasaari, Soome), "GAIDA"(Vilnius, Leedu)," Sounds New" (Canterbury, UK), "Nordic Music Days" (Helsinki, Soome), "Nuova Consonanza" (Rooma, Itaalia), "Third Practice" (Richmond, USA) , "Biennale di Musica Venezia" (Itaalia), "Viruosi of 21th Century" (Recife, Brasiilia) "Dark Music Days" (Island).
2009. aastal omistas Eesti Kultuurkapital ansamblile U: aastaauhinna uue muusika alase tegevuse eest Eestis, aastal 2016 sai U: sama preemia sisukate rännakute eest kaasaegsel muusikamaastikul.
U: tegeleb nii kaasaegse muusika klassikasse kuuluvate teoste kui ka eksperimentaalsete kompositsioonidega. Üheks oluliseks suunaks on süveneda improvisatsiooni ja ebatraditsioonilise notatsiooni tõlgendamist nõudvate teoste ettekandmisesse. Mängitakse eesti muusikat ning tellitakse uudisteoseid ka välisheliloojatelt. U:-le on kirjutanud muusikat Toivo Tulev, Mari Vihmand, Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill, Tauno Aints, Helena Tulve, Ülo Krigul, Andrus Kallastu, Andres Lõo (Eesti) , Roméo Monteiro ja Gérard Pape (Prantsusmaa), Antti Auvinen ja Kimmo Kuitunen (Soome), Arash Yazdani (Iraan), Benjamin Broening, Brian Christian, Scott Miller, Heather Stebbins, Christopher Chandler (Ameerika Uhendriigid), Eugen Birman (Eesti/USA), Fausto Sebastiani (Itaalia) jt.
Aprillis 2009 andis U: välja oma esikalbumi "U:" valitud eesti autorite loominguga, mis on kirjutatud ansamblile U: aastatel 2004-2009. Plaadi esitlus toimus esimesena Eestis "topeltreaalsuses" - lisaks füüsilisele kontserdile toimus esitlus paralleelselt ka virtuaalmaailmas Second Life Eesti Virtuaalsaatkonnas. Ansambli teine album "Protuberantsid" ilmus  juba kaks aastat hiljem - märtsis 2011. Kolmas plaat "Alive" (2015) sisaldab valitud kontsertsalvestisi aastatest 2012-2014.
Muusikateatri alal on U: töötanud mitmeid kordi koos ühe eesti rahvusvaheliselt tunnustatuma kontseptuaalse tantsu koreograafi, Mart Kangroga, kellega koostöös on sündinud etendused "Mäng" (2006), "Romeo ja Julia" (2008) ja "Harmoonia" (2009).
Viimastel aastatel on U: tähelepanu võitnud oma interaktiivse projektiga "Publikuorkester".
Hooajal 2013/2014 tähistas ansambel U: oma kümnendat tegevusaastat loengkontsertide sarjaga "URR- 10 aastat vastupanu". Kontserdisari, kus tutvustatakse ja esitatakse nüüdismuusika olulisis teemasid, jätkub tänaseni. Eesti Rahvusringhäälinguga koostöös korraldatud stuudiokontserdid kantakse üle Klassikaraadio otse-eetris.

Koosseis:
Tarmo Johannes, flööt, hääl
Helena Tuuling, klarnet, hääl
Merje Roomere, viiul
Levi-Danel Mägila, tšello
Vambola Krigul, löökpillid
Taavi Kerikmäe, hääl

EMTA Uue Muusika Ansambel on üliõpilaste ansambel, mille koosseis uueneb igal aastal. Ansambli juhendaja on dots. Taavi Kerikmäe.

Koosseis:
Juho Eemeli Tapanipoika Solehmainen, klaver
Juan Francisco Herruzo Cabrera, viiul, hääl
Dario Cervera Jordá, klaver
Eunyoung Gil, klaver, hääl
Olesya Davyduk, viiul
Anna-Liisa Eller, löökpillid, hääl
Mart Aus, trompet