Rektor

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor on pianist, kammermuusik ja pedagoog prof. Peep Lassmann.

Peep Lassmann sündis 19. märtsil 1948. aastal Tartus.  Ta on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Erilist tähelepanu on ta pälvinud Olivier Messiaeni klaverimuusika tõlgendajana, olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Lisaks on ta pedagoog ja aktiivne eesti muusikaelu tegelane.

Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Juba üliõpilasena saavutas Lassmann tunnustust mitmetel pianistide konkurssidel: 1969. aastal sai ta II preemia vabariikide vahelisel võistlusel Chi?in?us, samal aastal pälvis ta diplomi Tallinnas ning 1970. aastal NSV Liidu pianistide võistlusel Kiivis.

Peale õpinguid asus Lassmann 1973. aastal klaveriõppejõuna tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumi (aastast 1985 dotsent, 1992 professor), kus aastatel 1987–1991 oli klaverikateedri juhataja. 1991–1992 oli ta konservatooriumi prorektor ning alates 1992. aastast kuni tänaseni tegutseb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorina.

Lassmanni õpilaste hulka kuulvad muu hulgas Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Marrit Gerretz-Traksmann, Ralf Taal, Marko Martin, Diana Liiv, Age Juurikas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriameti kõrvalt jätkab Lassmann pianistina ka kontserttegevust. Ta on andnud kontserte Euroopas, Aasias, Ameerikas ning samuti Kuubas. Lassmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis.

Hinnatud kammermuusikuna on Lassmann osalenud ansamblistina nii Eesti, Soome, Tšehhi kui ka Saksamaa ansamblite koosseisus ning esinenud koos paljude lauljate (Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez, Lionelle Lhote) ning instrumentalistidega (Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jüri Gerretz, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Peeter Paemurru, Teet Järvi, Henry-David Varema, Michel Lethiec, Hannes Altrov, Toomas Vavilov).

Aktiivse muusikaelu tegelasena kuulub Lassmann mitmete ühingute liikmete hulka: aastast 1991 on ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse esimees, aastast 1995 Eesti Muusikanõukogu esimees, olnud Eesti Interpreetide Liidu üks asutajaid 1998. aastal ja selle esimene esimees (1998–2002), aastatel 2000–2006 Euroopa muusikakõrgkoolide liidu juhatuse liige, aastast 2002 Balti Muusikaakadeemiate Liidu asepresident, 2002–2006 Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige, aastast 1998 Rahvusooper „Estonia” nõukogu liige.

Aastal 1987 pälvis Lassmann ENSV teenelise kunstniku aunimetuse, 1989. aastal valiti ta Eesti Raadio aasta muusikuks, aastal 1999 ja 2009 tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemiaga ning 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud sooloplaat „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994), koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002). Lisaks on tema esitusi ilmunud kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil 24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996).

 

Rektori palgaandmed