Rektori valimised 2017

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tulevaseks rektoriks valiti professor Ivari Ilja

3. mail 2017 valis EMTA valimiskogu akadeemia tulevaseks rektoriks klaveriosakonna professor Ivari Ilja. 

Ivari Ilja sai esimeses hääletusvoorus valimiskogult 30 poolthäält. Valituks osutumiseks piisanuks 28 häälest.

Valimiskogusse, mis koosneb akadeemia nõukogu hääleõiguslikest liikmetest, kuratooriumi liikmetest, akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavatest korralistest professoritest ja juhtivteaduritest ning üliõpilaste esindajatest, kuulus 70 liiget. Hääletussedeleid jagati välja 55. 

Rektoriks kandideerisid neli professorit: Ivari Ilja, Kerri Kotta, Toomas Vavilov ja Marje Lohuaru.

Hääletamisele eelnenud sõnavõtus tänas Ivari Ilja oma kaaskandidaate ning rõhutas, et kõiki on kannustanud soov muuta akadeemia paremaks, minna edasi, otsida ja leida uusi vaatepunkte. „Avatuses ja kaasatuses peitub võti, mis lubab inimeste võimetele toetudes muutusi ellu kutsuda, luua uusi keskkondi, uut õhustikku, vabastada ja rakendada akadeemia liikemskonna energia ja loovus suurte eesmärkide poole liikumiseks.“

Professor Ivari Ilja ametiaeg algab 1. septembril 2017.

 

 

 

Ivari Ilja CV

Ivari Ilja seisukohad ja valimisplatvorm järgmiseks viieks aastaks

1. Sissejuhatus
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on oma ligi 100-aastase arengu jooksul kujunenud kaasaegseks, rahvusvahelisel tasemel ülikooliks, vastutades muusika- ja teatrialase õppe- ning teadustöö ja selle arendamise eest Eestis. Arvestades EMTA-sse koondunud kõrget professionaalset muusika-, muusikapedagoogilise ja teatrialase teadmise taset ning kontsentreeritust, peaks EMTA mõju ühiskonnas, eriti muusika- ja teatrivaldkonnas olema märkimisväärselt laiem.

Eriliselt tuleb hinnata akadeemiat kui loomingulise, intellektuaalse ja akadeemilise vabaduse kodu, kus avatus innovatsioonile ja diskussioonile, valmidus koostööks ning partnerluseks erinevatel tasanditel on enesestmõistetavad, samuti nagu ka traditsioonide väärtustamine ja kultuuri järjepidevuse tunnetamine.

● Rektorina võtaksin eesmärgiks kaasata EMTA rohkem Eesti kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisse, seda eriti muusika- ja teatrivaldkonnas, pakkudes EMTA-t kui partnerit erinevatel ühiskondlikel mõjutasanditel.

● Rektorina oleksin vastu kõrgkoolide juhtimise võimalikule politiseerimisele, kaitseksin akadeemilist vabadust ja toetaksin olukorda, kus otsustusõigus olulistes küsimustes jääb ülikooliperele, otsustusprotsess oleks kaasav, läbipaistev ja demokraatlik.

Lähiaastatel ootab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat lisaks tavapärasele õpetamise- ja õpitegevusele ees mitu erandlikku tõsist väljakutset: uue saalikompleksi ehitus ning EMTA 100. sünnipäeva tähistamine. Need tegevused nõuavad akadeemia perelt tõsist pingutust. Saalikompleksi ehitus hakkab kahtlemata häirima õppetööd, mistõttu peab logistika olema peensusteni läbimõeldud. Ruumikasutusvõimaluste ajutise piiratuse tõttu tekkivad probleemid ja frustratsioon tuleb viia miinimumini.

EMTA 100. sünnipäeva pidulikust tähistamisest peab kujunema väljapaistev kultuurisündmus kogu Eesti jaoks ning märkamist vääriv tähtpäev ka rahvusvahelises mõõtmes.

2. Akadeemia ja tema liikmeskond

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suurim rikkus on tema töötajad ning üliõpilased, olulisimaks missiooniks - õppe-, teadus- ja arendustöö rahvusvahelisel tasemel.

Kuidas tagada õppetöö kõrge kvaliteet, teadustöö rahvusvaheline tase, vääriline palk õppejõududele ja personalile, üliõpilaste hea konkurentsivõime, loovust ja loomingulisust tekitav ning motiveeriv õhkkond? Kuidas toetada maksimaalselt nii üliõpilase kui õppejõu individuaalset arengut? Need on küsimused, millele vastuste leidmisest saab uue rektori olulisim igapäevane väljakutse.

EMTA tugevuseks ja samas nõrkuseks on töö oma valdkonna erialade peaaegu kogu spektriga. Ajal mil üldiseks trendiks on spetsialiseerumine, tekib kergesti küsimus, kas ka EMTA ei võiks välja valida konkreetseid prioriteetseid erialasid, panustades nende arengusse rohkem ressursse. Arvestades EMTA missiooni ja positsiooni Eesti haridussüsteemis leian, et see ei ole põhjendatud, kuna paneks arengufookusest kaugemale jäävad erialad känguma. On erialasid, mille spetsialistidele on Eestis tõesti vaid üksikud töökohad, samas on saavutatud võimekusel neid kõrgel tasemel õpetada lisaks hariduslikule ka oluline kultuuriline väärtus.

Töö õppekavade kaasajastamisega peab olema järjepidev, vähemalt kord viie aasta jooksul tuleks kriitilise pilguga üle vaadata õpetatavate erialade nimekiri.

Probleemiks on madalad palgad, seda eriti noorte õppejõudude hulgas. Pärast doktorantuuri lõpetamist on lisaks teadusliku või akadeemilise karjääri võimalusele majanduslik toimetulek ülioluline. Eriti teaduserialadel toob see kaasa olukorra, kus künnis akadeemilisest ja teaduslikust tegevusest loobumiseks langeb ohtlikult madalale. Kui teatri- ja interpretatsioonikunsti esindajate puhul on neilt oodatav, soovitavalt rahvusvaheline loominguline tegevus üldjuhul tasustatud, siis EMTA teadlastel tuleb kõrgel tasemel teaduspublikatsioonide jaoks leida aega pingelise pedagoogilise töö kõrvalt. Kõrgetasemelised teadusajakirjad ei honoreeri eelretsenseeritud publikatsioone, kuid nendes ajakirjades artiklite avaldamine on kaasaegses maailmas üks peamisi teadlaseks olemise kriteeriume üldse.

Vähenenud on EMTA-s õppimiseks piisava ettevalmistuse saanud nn pika õpiajaga (15 ja rohkem aastat) erialade Eesti sisseastujate hulk. Sellel on objektiivseid põhjuseid, kuid klassikaliste pillierialade õppetsükli tervik-käsitlus pole ilmselt olnud piisavalt läbimõeldud, koostöö alg- ja keskastmeõpetust andvate institutsioonidega peaks muutuma süsteemsemaks ja läbimõeldumaks. Akadeemia huvi oma tulevase tudengi vastu 8-10 aastat enne sisseastumist võiks olla normiks.

● Rektorina seisaksin selle eest, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias valitseks tasakaal erinevate erialade, voolude, koolkondade ja žanrite vahel.

● Tuleb üle vaadata palgasüsteem, tagamaks noorte õppejõudude tugevam seos akadeemiaga, samuti teadusliku ja akadeemilise karjääri edukuse adekvaatsem kajastumine palganumbris.

● Käivitaksin motivatsioonisüsteemi, kus üliõpilaste õppekavaväline loominguline tegevus leiaks akadeemia poolt suuremat toetust. Üliõpilane peab tunnetama, et akadeemia märkab, hindab ja tunnustab tema õppekavavälist loomingulist tegevust kui arengu hädavajalikku komponenti.

● Suurendaksin nõudlikkust üliõpilaste suhtes, kuid seda mitte bürokratiseeritud võtmes, vaid kui arendavat nõudlikkust, kus üliõpilane ei ole sooritaja, vaid töötaks koos juhendaja(te)ga parima võimaliku tulemuse saavutamise nimel.

● Tihendaksin üliõpilasesinduse ja rektoraadi koostööd mitte ainult kitsaskohtade ilmnedes, vaid kujundaksin sellest regulaarse info ja arvamuste vahetamise tava. Kaasaksin üliõpilased senisest enam õppekavade arendustöösse.

● EMTA õppekavad on küllaltki hästi balansseeritud ja täidavad oma eesmärki edukalt. Töö nende arendamisel on olnud pidev. Integreeriksin õppekavadesse enam ettevõtlusõpet ja tulevase erialaga seotud kommunikatiivseid võimeid arendavaid õppeaineid ja eriti praktikaid. Selleks on oluline arendada tihedamat koostööd tulevaste tööandjatega nagu ERSO, Klassikaraadio, teatrid, kultuuriajakirjad, koolid, kontserdiorganisatsioonid, uurimisasutused jne. Seisaksin uue meedia ja uute õpimeetodite senisest julgema rakendamise eest akadeemia õppekavades.

● Tuleb välja arendada alg-, kesk- ja kõrgtaseme muusikaõpetuse monitoorimise, koostöö ja arendamise regulaarselt toimiv süsteem. Selle edukusel põhineb suuresti ka EMTA elujõud ja tulevik.

● Koostöös üliõpilasesindusega käivitaksin uuesti arutelu klassikasutuse olukorra parandamiseks. Harjutusklasside nappus on akadeemias tõsisemaid ja raskemini lahendatavaid igapäevaeluprobleeme. Tuleks soetada suurem hulk hammer action klaviatuuriga elektriklavereid koos kõrvaklappidega ja teha need üliõpilastele EMTA õppehoone sobivates paikades kättesaadavaks. Täna on paar sellist instrumenti koridorides pidevas kasutuses, mis näitab, et nõudlus nende järele on olemas. Kuigi elektriklaver ei saa olla alternatiiviks päris instrumendile, leevendaks see mingil määral teravat harjutusruumide puudust.

● Ülimalt oluline on õppejõudude enesetäiendamise, teadusliku ja loomingulise tegevuse soodustamine. Nn vaba semester on hästitoimiv võimalus. Uue saalikompleksi valmimine avardab loomingulise eneseväljenduse võimalusi õppejõudude jaoks veelgi. Rektorina seisaksin selle eest, et uue saali kontserdikalendris saab olema kindel ja oluline koht EMTA õppejõududel.

● Erinevatel aegadel läbi viidud õppejõudude rahuloluküsitluste tulemused on olnud küllaltki positiivsed. Peamise puudusena on ikka esile kerkinud akadeemia peret ühendava struktuurideülese suhtluse vähesus. Soovitud on nii ühist õppejõudude puhketuba kui suuremaid ühisüritusi, spordipäevi, suvelaagreid, vilistlaste kohtumisi jm. Saalikompleksi ehitamise ajal kohta ühisele puhkeruumile pole võimalik leida, kuid peale kompleksi valmimist oleks sellise võimaluse loomine üks minu prioriteete.

.● EMTA kirjastust tuleb märkimisväärselt laiendada, käivitada uuel tasemel kirjutiste, nootide ja helikandjate väljaandmine, produktsioonid teha kättesaadavaks ka digitaalselt. Samuti, arvestades nõudlikumale lugejale suunatud eestikeelse muusikaajakirjanduse ja publitsistika drastilise vähenemisega, tuleb leida võimalus EMTA muusika-alase perioodilise väljaande või artiklitekogumiku käivitamiseks.

3. Juhtimine ja struktuur

EMTA struktuur on välja kujunenud kauaaegse arengu tulemusena, seda on aastate jooksul muudetud samm-sammult, kohandudes muutunud vajadustele. Akadeemia edukas juhtimine eeldab kvaliteetset töökeskkonda, hästitoimivaid tugistruktuure, sujuvat kommunikatsiooni rektoraadi, nõukogu ja akadeemiliste üksuste vahel.

2016. aasta institutsionaalse akrediteerimise hindamisekspertide raportist ilmnes soovitus EMTA struktuuri täiustada. Samuti väljendas komisjon kahtlust suure hulga akadeemiliste üksuste olemasolu mõttekuses, leides, et see võib juhtimise efektiivsust vähendada ja olla takistuseks arengukavas välja toodud strateegiliste eesmärkide saavutamisel.

Mõtlemapanev on komisjoni märkus, et paranema peaks interaktsioon ja koostöö lavakunstikooliga. Kindlasti avanevad selles vallas täiesti uued võimalused koos Black Boxi valmimisega, kuid vastavat arutelu ja tihedama koostöö planeerimist tuleks alustada kohe.

● Rektorina seisaksin selle eest, et akadeemia juhtimine oleks kaasav ja avatud, otsustuste tegemise mehhanism selge ja läbipaistev.

● Käivitaksin EMTA dokumentide, eeskirjade, tööjuhendite auditi ja kaasajastamise, samuti juriidilise ekspertiisi, välistamaks võimaluse piires hallid tsoonid ja mitmetitõlgendatavused.

● Paremate tulemuste nimel tuleb tõsta tugistruktuuride efektiivsust ning viia need rohkem vastavusse vajadustega: vaadata üle funktsioonid, jagada pädevused, töötada läbi ametijuhendid.

● Algataksin arutelu EMTA struktuurireformi üle, leidmaks kõigist võimalikest variantidest optimaalsiema.

● IT-süsteemide areng on EMTA-s olnud edukas. Vabavara sellises ulatuses kasutamine igapäevatöös võiks olla eeskujuks kogu Eesti kõrgharidusmaastikul ja mujalgi. Käivitaksin IT – süsteemide tervikauditi, leidmaks lahendusi veel eksisteerivatele probleemidele, mis ilmnevad näiteks õppejõudude koormuste retrospektiivsel vaatlemisel, CV-de registri andmebaasis jm. Akadeemilise asutusena võib meie tänane igapäevaelu saada kunagi kellegi teadusliku uurimistöö objektiks, mõelgem lisaks ka sellele.

● EMTA on hea näide asutusest kus bürokraatia maht on suudetud hoida mõistlikkuse piires. Jätkaksin sellel suunal, minu deviisiks oleks: nii palju bürokraatiat kui hädavajalik ja nii vähe kui võimalik.

● Koostöös vilistlaskoguga tuleks luua Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia fond, mis korraldaks heategevusüritusi koguks annetusi, võtaks vastu pärandusi. Fondi eesmärgiks oleks väljapaistvatele üliõpilastele stipendiumide eraldamine, preemiate omistamine teenete eest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ees jm. Tuleb leida sobivaim juriidiline staatus (kas iseseisev, Rahvuskultuurifondi alafond vm) kaasates vilistlaskogu liikmete know-how-d.

Uus saalikompleks on akadeemiale oluline väljakutse. Antud formaadiga ca 500-kohaline saal on seni puudu mitte ainult Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial vaid tervel Tallinna linnal. See võimaldab Tatari tn.13 rajataval hoonel kujuneda üheks linna kultuuriüldsuse tõmbekeskuseks, Black Box võimendab seda veelgi teatrikunsti, kõikvõimalike eksperimentaalsete, uudsete ja interdistsiplinaarsete loominguliste võimalustega.

● Uue saalikompleksi valmimine on suur samm akadeemia jaoks, mis tõstab meid ühiskondliku nähtavuse mõttes täiesti uuele tasemele. Sellega tekkivad võimalused tuleb maksimaalselt ära kasutada ja nende realiseerimiseks vajalikke meetmeid planeerida juba samaaegselt ehitamisega.

Lähikuudel selgub EMTA saalikompleksi ehitushanke võitja, seejärel sõlmitakse ehitusleping koos täpse ajakavaga. Uue rektori ametisse astumisel, on ehitustööd loodetavasti juba täies hoos.

● Saalidekontseptsiooni väljatöötamine on juba alanud, kuid lisaks kohalikele ekspertidele, tuleks protsessi kaasata ka välismaised vastava ala spetsialiste.

4. Kaugem tulevik

Praegu kehtiv EMTA arengukava aastateks 2015 – 2020 kinnitati EMTA nõukogus 2015. aasta märtsis. Selle üks peamisi püstitatud eesmärke, kaua oodatud uue saalikompleksi ehitus saab teoks. Lähima 10 -15 aasta jooksul valmivad tõenäoliselt ka teised ehitamist ootavad muusikavaldkonna hooned. Mis edasi? Praeguse ruumimahu juures EMTA-l enam kasvada ei ole võimalik, erilisi võimalusi selleks ei anna ka uus saalikompleks, kuna harjutusruume ja auditooriume see märkimisväärselt juurde ei too. Samas - sisemist potentsiaali kasvuks on. EMTA on ka üks enim rahvusvahelistunud ülikoole Eestis - järjest suurem hulk noori välismaalt valib kõrghariduse omandamise kohaks just meie akadeemia.

Lähiajal tuleb hakata välja töötama uut arengukava aastateks 2020 – 2025. Arvestades tuleviku vajadusi, võiksime end juba praegu harjutada mõttega ning öelda välja, et tõenäoliselt vajab EMTA 10 – 15 aasta pärast uut harjutus- ja laborikorpust. Selle ehitamine võimaldaks EMTA-l lisaks kvalitatiivsele arengule panustada ka kasvu. Arvestades tehnoloogia arengu kiirust, on tõenäoline, et teatud erialasegmentides on selleks ajaks praeguse õppehoone võimalused ka lootusetult ammendunud, mis suurendab veelgi vajadust tulevikule mõelda ja olla valmis uue aja väljakutseteks.

Usun kindlalt kaunite kunstide ja humanitaaria erialade suurt tulevikku, ehkki täna näeme pigem nn kõvade erialade eelisarendamist, mõneti isegi üleolevat suhtumist humanitaariasse. Keeruline on ennustada, milline saab täpselt olema ühiskond kümne, kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Muutumises on töö roll ja töötamise paradigma, ning on tõenäoline, et ka mõni täna ülinõutud nn kõva eriala amet on varsti määratud kadumisele ning sama töö teevad ära robotid ja tehisintellekt. Kuid homo sapiens, kes kunagi koopaseinale maali joonistas ja kitsenahast trummi tegi, on ikka siin. Tema vajadus midagi ise luua, teiste loodust osa saada, selle kaudu mingit metateadmist ja oma maailmatunnetust kommunikeerida jääb samuti. Siit ka minu kindel usk humanitaarerialade, kaunite kunstide ja muidugi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elujõusse ja vajalikkusse kaugemas tulevikus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab varsti 100 aastaseks. Võime olla oma ajaloo üle uhked, kuid edukad homme ja ülehomme oleme vaid koostööd tehes, olles avatud, loominguline, eesmärgistatult tegutsev meeskond.

Ivari Ilja

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor

07.04.2017