Kerri Kotta valimisprogramm

Kerri Kotta CV

Kerri Kotta – visioon ja tegevuskava EMTA rektorina

Üldist. Eesti Muusika ja Teatriakadeemia (EMTA) peamiseks ülesandeks on professionaalsete muusikute – interpreetide ja heliloojate – ning muusikateadlaste, näitlejate, lavastajate, muusikaõpetajate ja kultuurielu korraldavate spetsialistide koolitamine, mis laiemas plaanis on seotud ülesandega tagada professionaalse muusikakultuuri ja kutselise teatri järjepidevus Eesti Vabariigis. Nimetatud ülesandest lähtuvalt on EMTA peamiseks eesmärgiks muusika ja teatri valdkondade õppe arenemiseks võimalikult soodsate tingimuste loomine ja seda nii koolisiseselt kui ka ühiskonnas laiemalt.

Muusikaharidus kui terviklik süsteem ja professionaalse järelkasvu tagamine. Kuigi EMTA keskseks ülesandeks on anda muusikaharidust selle kõrgeimal astmel, sõltub viimane olulisel määral kehtivast muusikaharidussüsteemist tervikuna. Nõukogude aja poolt pärandatud ja hiljem erinevate reformide tõttu killustunud muusikahariduses näib hetkel puuduvat üldiselt aktsepteeritud ja terviklik arusaam selle ees seisvatest ülesannetest. Pole selge, kas see peaks pakkuma laiapõhjalist huviharidust või valmistama ette professionaalseks muusikuks pürgijaid. Kui see peaks tegema mõlemat, siis missugune peaks olema tasakaal kahe suuna vahel? Segadus muusikahariduse madalamates astmetes – õigupoolest nimetatud astmete hägustumine (näiteks antakse solfedžo algõpet tänapäeval kõigis muusikahariduse astmetes) – väljendub otseselt EMTAsse sisseastuvate tudengite erinevas muusikalises ettevalmistuses. Seetõttu on EMTA pidanud sageli täitma nn ühtluskooli rolli, mis aga ei peaks olema kõrgemat muusikalist haridust andva institutsiooni ülesanne. EMTA peaks võtma muusikaharidusmaastiku korrastamise oma südameasjaks ning hakkama koostöös erinevate alaliitudega ja EMTA osakondadega liikuma ühtse süsteemi suunas. EMTA õppekavade võimalik reform tuleks aga siduda otseselt nimetatud ettevõtmisega: selle kaudu saab EMTA inspireerida ja mõjutada ka alg- ja keskastme muusikakoole vajalikke samme astuma. Laiemaks eesmärgiks oleks kogu muusikaharidust puudutava seadusandluse ülevaatamine.

Nimetatud teemaga tegelemise eesmärgiks on tagada, et EMTAsse astuksid hästi ettevalmistatud tudengid muusikat õppima ka 10 ja 20 aasta pärast.

EMTA ja muusikaõpetajate ettevalmistus. Pensioniikka jõudvate muusikaõpetajate arv üldhariduskoolides ja muusikakoolides kasvab kiirelt. Samuti on probleemiks muusikaõpetajateks pürgivate väheste tudengite muusikaline väljaõpe, mis ei vasta ühelt poolt ühiskonna ootustele (maapiirkondadesse oodatakse sageli paljude erinevate oskustega spetsialiste) kui ka tasemele (näiteks muusikapedagoogika magistriõppesse pürgivatel tudengikandidaatidel võivad puududa elementaarsed muusikateoreetilised teadmised). EMTA ja (Tallinna Ülikooli) TLÜ muusikapedagoogika magistriõppekava pole aga praegusel kujul täitnud sellele pandud lootusi. Samuti võib pikemaajaliselt osutuda probleemiks instrumentaalpedagoogika suuna õppe liigne spetsialiseeritus vaid ühe instrumendi õpetamisele. EMTA lähimaks eesmärgiks peaks olema killustatuse kaotamine selles valdkonnas ning ühtse muusikapedagoogikaalase kompetentsikeskuse loomine, mis hakkaks kogu seda mitmetahulist küsimust integreeritult ja vajadusel koostöös TLÜ ja teiste institutsioonidega lahendama.

EMTA kui avalik-õiguslik ülikool ja teaduse rahastamine. Vastavalt ülikooliseadusele on ülikool institutsioon, milles õpe toimub kõrghariduse kõigil astmetel – bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppena. Doktoriõppega on otseselt seotud teadustegevus, mis EMTAs toimub küll suhteliselt efektiivselt, kuid mille pikaajalisem areng on pärsitud teaduses kuni viimase ajani domineerinud projektipõhise rahastamise tõttu. Teisisõnu, enamik EMTA teadustöö kohustusega liikmeid töötab õppejõududena, kellel on n-ö teadustöö kohustus. Erinevalt teaduritest, kelle põhitegevuseks on uurimistöö, moodustab õppejõu koormuse sisulise telje õpetamine, mistõttu uurimistöö jaoks kipub aega nappima. Ka EMTA üksikute teadurite õpetamiskoormus on võrdlemisi suur, sest teaduri palk eraldivõetult pole konkurentsivõimeline. Selline süsteem pärsib uute inimeste tulekut ja seab kahtluse alla süsteemi jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis. Kuna teaduse kadumisega lakkaks EMTA ühtlasi olemast avalik-õiguslik ülikool, kes oma õpetamises on vaba ja autonoomne, siis peab EMTA üks prioriteete olema teaduse pikaajalise rahastamissüsteemi väljatöötamine ja tagamine.

EMTA ja kaunid kunstid kõrgharidussüsteemis. EMTA on oma profiili tõttu (praktilise tegevuse suur osakaal) üsna erinev klassikalisest teadusülikoolist. EMTA ja Eesti Kunstiakadeemia e(EKA) eristuvad teistest ülikoolidest ka selles, et siin toimub uute teadmiste loomine nn loomepõhise uurimistöö (artistic research) kaudu. Tegemist on uudse uurimistöö vormiga, mis alles otsib oma kohta nii EMTAs ja EKAs kui ka Euroopa kaunite kunstide haridussüsteemis laiemalt. Kuigi ka loomepõhise uurimistöö eesmärgiks on analoogiliselt n-ö klassikaliste teadustega mingi uue teadmiseni jõudmine, on sellel ühtlasi oluline tähtsus loome kui spetsiifilise tegevuse kommunikeerimises ühiskonnale laiemalt. Tänapäeva loomeisik ei saa olla ainult oma valdkonna tippspetsialist, vaid ühtlasi oma tegevuse edukas mõtestaja ja selle ühiskonnale kommunikeerija. Oma tegevuse põhjendamine ühiskonnas laiemalt on olnud EMTA (ja ka EMTA lõpetajate) üks nõrkusi ning loomepõhise uurimistöö laiendamine võiks olla üks lahendusi selle olukorra parandamisel. Seetõttu peaks EMTA üheks rolliks olema koostöös EKAga ja rahvusvaheliselt loomepõhise uurimistöö arendamine, samuti loomepõhise uurimistöö kui spetsiifilise ja unikaalse uurimisvaldkonna eluõiguse kaitsmine Eesti teadussüsteemis laiemalt. See on ühtlasi garantiiks, et doktoriõpe ei piirduks EMTAs ainult muusikateadusega ega oleks lahus praktilisest muusikategemisest.

EMTA rahvusvahelisus. Vältimaks kapseldumist peab EMTA olema jätkuvalt rahvusvaheliselt aktiivne ja nähtav. See tähendab nii külalisõppejõudude kui ka välistudengite aktiivsemat kaasamist. Seejuures tuleks jõuda selleni, et välisõppejõud viibiksid EMTAs pikemalt (vähemalt ühe semestri või õppeaasta, aga soovitavalt ka kauem). Paljud ülikoolid otsivad endale sobivaid välistudengeid ning seda peaks jätkuvalt tegema ka EMTA, kuid mitte kvaliteeti ohvriks tuues. Seetõttu tuleks praegust välisüliõpilaste sissetoomise süsteemi muuta (üheks võimaluseks kvaliteeti tagada võiks olla näiteks sisseastuvate tudengitega tingimuslepingute sõlmimine). Samuti tuleks laiendada EMTAsse õppima asuvate välisüliõpilaste geograafiat. Väga oluline on, et EMTA mõtleks jätkuvalt uute erialade avamise peale, mis oleksid maailmas unikaalsed ja siia õppima asuvatele tudengitele atraktiivsed. Oluline osa välistudengitest jääb Eestiga alati mingil viisil seotuks, mistõttu EMTA rahvusvaheliselt aktiivne tegevus looks ühtlasi kaudselt rahvuslikku ja kultuurilist rikkust.

Üliõpilaste sisenemine tööturule ja EMTA õppekavad. EMTA eesmärgiks peaks olema spetsialistide ettevalmistamine, kes orienteeruksid ümbritsevas tegelikkuses ning oskaksid oma tegevust sellega suhestada. See aga tähendab, et lisaks erialalisele stuudiumile peaksid tudengid muusikalistest jt eeldustest lähtuvalt omandama ka muid eluks ja tööks vajalikke oskusi (tudengeid tuleks paremini ette valmistada olukorraks, kus professionaalne tööturg, vähemalt klassikalist interpreeti silmas pidades, Eestis sisuliselt puudub). EMTA-siseselt tähendaks see suuremat ja paindlikumat koostööd erinevate osakondade ja kompetentsikeskuste vahel ning õppekavu, milles tudengi personaalsete huvidega enam arvestataks. EMTA peab ühtlasi leidma täiendavaid ressursse tegevuste läbiviimiseks, mis tudengite professionaalseid oskusi tõstaks. Õppekavad peaksid olema piisavalt vabad võimaldamaks kontsentreeruda enam pilliõppele neil, kellel on eeldusi saada rahvusvaheliselt läbilöögivõimeliseks artistiks, ning arendada muid oskusi neil, kes näevad end lisaks interpreedile ka näiteks õpetajate või kultuurikorraldajatena.

EMTA ühiskondlik mõjukus. EMTA peab muutuma muusikaharidussüsteemi objektist selle täisväärtuslikuks subjektiks, kes teeb aktiivselt ettepanekuid haridus- ja teadusministeeriumile muusikahariduse kvaliteedi parandamiseks (vt ka punkti „Muusikaharidus kui terviklik süsteem ja professionaalse järelkasvu tagamine“). EMTA peaks end ühiskonnas enam teadvustama kindlate väärtuste kandjana. EMTA peab oma avaliku kuvandi selgemaks väljendamiseks välja töötama läbimõeldud kommunikatsioonistrateegia.

EMTA kui autonoomne institutsioon. EMTA suhtelisest väiksusest tingituna on Eesti hariduspoliitikas korduvalt kaalutud EMTA liitmist mõne suurema ülikooliga. Muusikaõppe spetsiifilisusest tulenevalt (individuaalõppe suur osakaal) ei saa aga EMTA liitmine mõne klassikalise teadusülikooliga olla meie muusikahariduse jätkusuutlikkust silmas pidades õige samm. Seetõttu kaitseb EMTA oma staatust iseseisva institutsioonina.

EMTA ja organisatsioonikultuur. EMTA organisatsioonikultuur peab läbima uuenduskuuri. Eelkõige tähendab see kommunikatsiooni parandamist nii vertikaalselt (rektoraat ja alaüksused) kui ka horisontaalselt (alaüksused omavahel). Samuti tähendab see kaasavamat juhtimisstiili: EMTA nõukogu kui sisulise otsustusorgani roll peab kooli seisukohalt strateegiliste otsuste ja dokumentide vastuvõtmisel olulisel määral kasvama. Akadeemia nõukogus osalevate või osakondasid juhtivate isikute tööpanus peab enam väljenduma ka nende töötasus. Samuti tähendab see üliõpilasesinduse ja EMTA teiste kollegiaalsete üksuste suuremat kaasamist otsustusprotsessidesse. See tähendab vajadusel ka kõrgemat töökultuuri ning otsustavamat reageerimist kooli töötajate ja tudengite võimalikele kaebustele.

EMTA väärtus on selles töötavad ja õppivad inimesed. Seetõttu peab EMTA juhtimisstiil olema eelkõige üksikisikut väärtustav. Ühtlasi tuleks EMTA tudengeid julgustada enam tegema iseseisvaid ja vastutustundlikke otsuseid, mida vähemalt osaliselt peaks võimaldama ka uuenevad õppekavad (vt ka punkti „Üliõpilaste sisenemine tööturule ja EMTA õppekavad“).

Praktilist. EMTA järgneva viie aasta ülesannete hulka kuulub ka kontserdisaali valmis ehitamine ning EMTA 100 tähistamine.

07.04.2017

Kerri Kotta