Marje Lohuaru valimisprogramm

Marje Lohuaru CV

EMTA rektorikandidaadi MARJE LOHUARU tegevuskava viieks ametiaastaks

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu on äsja vastu võtnud otsuse, mis hindab nõuetele vastavaks akadeemia senise tegevuse organisatsiooni juhtimise, õppetegevuse, loome- ja teadustöö ning ühiskonna teenimise valdkonnas. Rahvusvahelise komisjoni otsus oli alus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) institutsionaalsele akrediteerimisele järgnevaks seitsmeks aastaks.

Komisjoni otsus, mis esindas vaadet EMTA-le väljastpoolt, osutas ka puudustele EMTA tegevuses ja jagas soovitusi. Järgmise valitud rektori ülesanne on arvestada nii komisjoni poolt (vaata www.ema.edu.ee) kui ka sisekeskkonnas antud hinnangute ja märkustega (vaata allpool), mis on osaliselt kattuvad.

I OLUKORD EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIAS (vaade sisekeskkonnast)

EMTA tänased strateegilised tugevused:

- loominguliste erialade (muusika, helilooming ja teater) juhtiv positsioon Eestis;

- muusikateaduse juhtiv positsioon Eestis;

- laiapõhjaline haridus, õppekavade mitmekesisus;

- valmiv uus saalikompleks, mis soodustab oluliselt õppetööd ja EMTA osalemist Eesti ja rahvusvahelises kultuurielus;

- hea infrastruktuur, head harjutamisvõimalused;

- head ja mitmekesised esinemisvõimalused;

- intensiivne välissuhtlus, kontaktide ja võrgustike paljusus;

- stabiilne töö tasustamine.

EMTA tänased strateegilised nõrkused:

- üliõpilaste ja õppejõudude vähene motiveeritus oma tulevikuvisiooni elluviimisel, otsuste tegemise liigne tsentraliseeritus, kaasamise süsteemi puudumine;

- üliõpilaste sunnitud liiga varane lülitumine tööellu, õppetöösse süvenemiseks ja erialaste oskuste   väljaarendamiseks jääb vähe aega;

- rahvusvahelise erialase ja kontaktidepõhise kompetentsi vähene kapitaliseerimine õppetöösse ja akadeemia arengusse, õppejõudude ja üliõpilaste vahetuse vähene eesmärgistatus;

- vastuvõtuarvude langemisel puudub Eesti-sisene analüüs sisseastujate otsuste ja valikute kohta ning EMTA kindel eelistamine edasiõppimise kohana;

-.ebapiisavalt koordineeritud välisturundus, mille tagajärjeks on liiga madalad vastuvõtukriteeriumid, mida ei ole viidud vastavusse kogemuste lisandumisega ning mida ei ole kapitaliseeritud valdkondlikku õppetöösse;

- Hiina üliõpilaste põhjendamatult madalad vastuvõtukriteeriumid, mis ei rikasta rahvusvahelist EMTA õppekeskkonda;

- selgelt eesmärgistamata kontaktid ja koostöö teiste ülikoolide ning erinevate astmete muusikaõppeasutustega (eelkõige Muusikakeskkooliga).

- liiga palju väikeseid struktuuriüksusi, mille areng on pärsitud seetõttu, et otsustav juhtimistasand ei ulatu nendeni – üks arendusprorektor ei suuda tegelda eraldi kõikide struktuuriüksuste spetsiifikaga;

- üks madalamaid palgatasemeid võrreldes teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolidega;

- aegunud juhtimismudel, mis ei vasta arenguvajadustele.

EMTA strateegilised võimalused:

- väikese ja spetsialiseeritud ülikooli eeliste parem ärakasutamine muudatuste elluviimisel (paindlikkus, kiiremad otsustusprotsessid);

- kõikide Eesti tippmuusikute ja teatrispetsialistide tihedam ja süsteemsem lõimimine õppeprotsessi, välismaise tippkompetentsi kontaktide võrgustiku süsteemne lõimimine õppekvaliteedi tõstmiseks (projektid);

- rahvusvahelistele ülikoolidele kehtestatud hinnangute süsteemis osalemine ja õppeasutuse koha määratlemine võrdlustabeli „QS World University Rankings by Subject” etenduskunstide kategoorias.

EMTA strateegilised ohud:

- hariduspoliitilised arengud, reformid kõrghariduses, ülikoolide ühendamine;

- EMTA eelarve struktuur, mis ei võimalda piisavalt arendustegevusteks vajalikke rahalisi vahendeid;

- EMTA-l lasuv vastutus kogu Eesti muusika- ja teatrivaldkonna arengu eest nõuab lisaressursse.

II EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA TEGEVUSKAVA 2017–2022

  1. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esimene prioriteet on õppetöö, mille kvaliteedist sõltuvad tulemused, mida Eesti ja rahvusvaheline kogukond meilt ootab. EMTA peaks olema avatud ja mitmekülgne keskkond, kuhu on koondatud parimad teadmised ja oskused nii Eestist kui ka välismaalt. Traditsiooniliste süvateadmiste ja elitaarsete väärtuste kõrval peab õppetöö korraldus olema võimeline ka kiireteks dünaamilisteks muutusteks muusika ja teatri valdkonnas ning ka nendega külgnevates sektorites.

Muusikaõpetuse ja teatrispetsialistide taseme määravad kõrgelt kvalifitseeritud professuur ning andekad ja töökad üliõpilased. On äärmiselt oluline, et meie õpetajateks on tippmuusikud ja teatrispetsialistid, kes tegutsevad võimalusterohkes loomingulises keskkonnas.

EMTA peaks mõjukuse suurendamiseks kasutama täielikult oma kodumaal ja ka välismaal töötavate spetsialistide potentsiaali. Lisaks on paljud noored viimase paarikümne aasta jooksul omandanud hea hariduse väärikates maailma ülikoolides, saanud doktorikraadi või töötavad mainekates kollektiivides välismaal. Nendele peavad EMTA uksed olema avatud nii nagu ka kodumaal doktorikraadi kaitsnud nooremale põlvkonnale – see on meie aktiivne ühine huvi.

Sama tähtsal kohal on akadeemilises õppeasutuses teadustegevus, sest EMTA on muusikateaduse eri harude uurimise ja arendamise keskus Eestis. Muusikateaduse olemasolu annab meile ülikooli staatuse. Lisaks on vaja luua eeldused pedagoogikas ja kultuurikorralduses doktoriõppe avamiseks ja jätkata teatriteaduse arendamist EMTA-s otseses koostöös valdkonna praktikutega. Samuti peab igati aitama raamatukogul säilitada praeguseks omandatud teadusraamatukogu staatust.

  1. Muusikaõpetaja ja teatrispetsialisti koolituse väärtustamine. EMTA rolli suurendamine muusikaõpetaja ühisõppekaval, ühisõppekava analüüsimine ja edasiste tegevuste planeerimine, sh vajadusel ühisõppekavast väljumine. Õpetajahariduse koostöövõrgustiku loomine, mis ühendaks nii tööandjaid, aineliitusid, kutseorganisatsioone kui ka vilistlasi, eesmärgiga arvestada tööturu vajadusi ja tagasisidet ning rahulolu õppekvaliteediga.
  1. Õppekavade ülevaatamine. Valmistame ette häid muusikuid, teatrispetsialiste ja haritud kodanikke, kuid tuleb analüüsida ja otsustada, kas kõikide seniste õppekavade praeguses mahus käsitlemine on jätkuvalt otstarbekohane. Peab tõsiselt kaaluma erialaõppe osakaalu suurendamist õppekavas.
  1. Koostööpartnerite ülevaatamine, koostööeesmärkide uuendamine ning ühistegevuste konkretiseerimine. Välissuhtlusest peab kujunema kvalitatiivne lisaväärtus akadeemia õppetööle. See eeldab koordineeritud välisturundussüsteemi väljatöötamist nii välisüliõpilaste valikuprotsessis kui ka õppejõudude vahetusprogrammides. Välisturunduse puhul on asjakohane sihtriikide ümbervaatamine ja vajadusel muudatuste tegemine. Oluline on välistudengite, eriti Hiina sisseastujate vastuvõtukriteeriumide vastavusse viimine kehtivate erialastandarditega.
  1. Eristipendiumide asutamine Eesti erakapitali toetusel, sh pillimeistrite rahvusvaheliseks koolituseks, aga ka õppetulemuste väärtustamine õppestipendiumide arvu suurendamise kaudu. Eesmärgiks on üliõpilaste keskendamine õppetööle vähemalt bakalaureuseõppe ajal.
  1. Infrastruktuur. Uue kontserdisaali ja black box’i kompleksne töösse rakendamine koostöös EMTA Kontserdi- ja Etenduskunstide keskusega. Kompleksi kultuurilise ja pedagoogilise mõõtme kooskõla loomine. Kontserdisaali ning black box’i kasutamine ennekõike õppetöö kvaliteedi tõstmiseks ning selle avaliku kasutuse koordineerimine ja optimaalsete lahenduste väljatöötamine.
  1. EMTA eri kollektiividele senisest avaramate väljundite loomine: sümfooniaorkester, koor, ooperistuudio, vanamuusikaansambel, uue muusika ansambel, keelpillikvartett, puhkpilliansamblid, jazzansamblid.
  1. EMTA pillikollektsiooni täiendamine riiklikul ja erakapitali rahastusel, rakendades SA Eesti Pillifond kogemust. Instrumentaarium ei ole luksus, vaid äärmiselt oluline õppe- ja töövahend.
  1. EMTA juhtimisstruktuuri ajakohastamine ja organisatsiooni laialdane kaasatus otsustusprotsessidesse. Kvaliteediagentuuri ja EMTA töötajaskonna antud hinnangud kinnitavad, et akadeemia lähiaastate kõige suurem väljakutse on administratiivse juhtimisstruktuuri ajakohastamine, töötajaskonna ja üliõpilaskonna varasemast suurem kaasamine otsustusprotsessidesse ning tihedam koostöö riigi, Eesti kõrgkoolide ja erinevate astmete muusikakoolidega.

III EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA VISIOON

Rektori kohustusi näen eelkõige selles, et iga üliõpilane ja õppejõud saaks EMTA-s teostada oma unistusi heast haridusest ja rakendada täielikult oma potentsiaali.

Otsustanud kandideerida järgmiseks viieks aastaks EMTA rektori ametikohale, olen valmis pühenduma järgneva visiooni elluviimiseks:

  1. Toimuvad EMTA administratiivse struktuuri muudatused, mis soodustavad ja võimendavad valdkondade vahelist koostööd kõikide akadeemiliste üksuste vahel ning võimaldavad kogu akadeemilise personali ja üliõpilaskonna kaasamist EMTA arengusse. Selleks luuakse neli akadeemilist struktuuriüksust (teaduskonda).

Teaduskonnad on:

  • Interpretatsioon: klaver, keelpill, puhkpill, laul, dirigeerimine, instrumentaalkammermuusika, vokaalkammermuusika, varajane muusika, jazzmuusika;
  • Helilooming: kompositsioon, uue muusika keskus, helirežii, audiovisuaalne looming;
  • Teadus: muusikateadus, pedagoogika, kultuurikorraldus ja üldained;
  • Lavakunst

Üksuste juhid – dekaanid ja prodekaan – kuuluvad rektoraadi koosseisu. Dekaanide põhiülesanne on arendustegevuste kavandamine, kooskõlastamine ja elluviimise korraldamine. Interpretatsiooni teaduskonnas on jazzmuusika spetsiifikat arvestades vajalik rakendada kaasjuhtimist. Luuakse prodekaani ametikoht.

Uues struktuuris on ette nähtud õppeprorektori ametikoht, arendustegevused on delegeeritud dekaanidele, sest üks arendusprorektor ei suuda katta kogu akadeemia arenduse spektrit.

Uus struktuur loob paindlikumad tingimused akadeemilise oskusteabe kaasamiseks ülikooli arengusse. Laiendatud rektoraat võimaldab teaduskondade spetsiifilist teadmust tõhusamalt õppeprotsessi lõimida. Horisontaalne juhtimisliin (neli dekaani ja prodekaan) loob platvormi valdkondade vahelise koostöö võimendamiseks akadeemias. Vaadatakse üle akadeemiliste üksuste piirid ja fookustatakse eesmärgid.

  1. EMTA uus juhtkond asub aktiivselt mõjutama õppeasutuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja mainekujundust, et toetada EMTA eesmärke nii meie riigis kui ka rahvusvaheliselt.                                                                                             
  1. Juhtimise viimine laiemale platvormile: akadeemiliste ja administratiivsete üksuste tihedam kaasamine otsuste tegemisse, koostöö õppeasutuse sisestruktuuride vahel, koostöö erialade ja eriala toetavate sektorite vahel. Üliõpilaste suurem osalus rektoraadi nõustamisel ja otsuste kujundamisel.
  1. Palgasüsteemi ülevaatamine ja korrigeerimine õiguslike regulatsioonide ja lepingute raames. Selle käigus täiendavate finantseerimisallikate määratlemine, tulemuspalkade indikaatorite väljatöötamine, motivatsioonimudelite rakendamine ning õppetöö mahtude ja metoodikate ülevaatamine.

IV ESIMESE 100 PÄEVA PROGRAMM

  • Koostatakse ja esitatakse nõukogule, kuratooriumile ja üliõpilasesindusele põhjendatud ettepanekud EMTA juhtimisstruktuuri muutmiseks.
  • Valitakse isikud EMTA uuendatud juhtimisstruktuuri ametikohtadele ja esitatakse need nõukogule kinnitamiseks.
  • Alustatakse arengukavade koostamist 5-aastaseks perioodiks valdkondade kaupa, valitakse meetodid eesmärkide saavutamiseks ja määratakse indikaatorid nende hindamiseks.
  • Tehakse põhjalik analüüs selle kohta, mis on EMTA-s teisiti kui meile lähedal asuvates ja „World University Rankings by Subject“ edetabelis kõrgetel kohtadel püsivates muusikakõrgkoolides.

V VIIE AASTA PÄRAST OODATAVAD TULEMUSED

  1. Kasvab ülikooli esindavate EMTA üliõpilaste arv rahvusvahelistel kõrgetasemelistel muusikaüritustel üle maailma.
  1. EMTA algatab oma tugevates valdkondades rahvusvahelisi ülikoolide koostööprojekte.
  1. EMTA õppeprotsessi on süsteemselt kaasatud silmapaistvad Eesti tippmuusikud ja teatrispetsialistid ning teadlased, sealhulgas nimekates välisülikoolides doktorikraadi omandanud isikud.
  1. EMTA-l on nähtav ning tõusev koht rahvusvahelises võrdlustabelis „QS World University Rankings by Subject“ etenduskunstide kategoorias.
  1. EMTA nõukogu kõrval on muutunud olulisemaks kuratooriumi ja üliõpilaste osa otsuste kujundamisel ning elluviimisel. Kogu EMTA-t puudutav teave on avalik ning info ja tagasiside andmine üliõpilastele ja õppejõududele on regulaarne;
  1. EMTA riiklik rahastus on põhjendatud argumentide alusel suurenenud.

 

Lugupidamisega

Marje Lohuaru

Rektorikandidaat

 

Tallinn, 7. aprill 2017