Toomas Vavilovi valimisprogramm

Toomas Vavilovi CV 

Programmilised teesid

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia-sisesed õppekava ja õpetamisega seotud küsimused

  1. Viia edukalt läbi õppekavade akrediteerimine.
  1. Hoolitseda sisseastujate ühtlase taseme eest.
  1. Suurendada õpilaste arusaamist õpitavate ainete tähtsusest ja õpitu seotusest tulevase erialaga.
  1. Jälgida õppejõudude arenguid aastate lõikes ja võimalusel pakkuda neile eakohast tööd (erinevas vanuses huvitavad praktiseerivaid muusikuid musitseerimise erinevad tahud).
  1. Kaasata õppekvaliteedi järjepidevuse tagamiseks EMTA tegemistesse rohkem noori.
  2. Suurendada esimestel kursustel teoreetiliste ainete osakaalu.  Sellised õppeained nagu solfedžo, harmoonia, polüfoonia ja muusikaajalugu peaksid mingil hetkel moodustama noores muusikus ühtse terviku. Väga tihti takerdub see just eriti solfedžo (ehk sisemise kõrva treenimise) taha. Seda probleemi tunnetavad eriti ansambli- ja orkestriainete õppejõud.
  1. Hoida tihedat sidet nii välismaal töötavate kui ka õppivate eesti muusikutega, kaasates neid nii õppeprotsessi (meistrikursused) kui EMTA kontserttegevusse (kammermuusika erinevad vormid). Soov ja võimalus panustada EMTA arengusse peab olema iga muusiku jaoks iseenesestmõistetav.
  1. Igale õpilasele võimalikult mitmekülgse pedagoogilise kogemuse andmiseks viia sisse praktikasüsteem, mis kaasab nii tava- kui muusikakoole ning kasutab ära erinevad praktikavõimalused Eesti muusikakollektiivides. Hetkel toimub intensiivne koostöö ERSO ja Rahvusooper Estoniaga. Paraku puudub loominguline kontakt väljaspool Tallinna asuvate kutseliste kollektiividega. Samuti vajavad juhendamist nii Eesti 40 amatöör-sümfooniaorkestrit kui 1364 koori.
  1. Orkestriklassi töö korrastamine. Hetkel vastutab kontserdikavade eest rektoraat, keelpillide rühmaõppe eest keelpilliosakond, puhkpillide rühmaõppe eest puhkpilliosakond, iganädalaste proovide toimumise eest allakirjutanu.  Õpe sellisel kujul on hajutatud ja jätkusuutmatu.
  1. Laiendada tuleb kammermuusika osakonda ning suurendada kammermuusika osatähtsust akadeemia õppekavas.
  1. EMTA Tartu filiaali suurem toetamine igas mõttes.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prioriteedid Eesti muusikaelu kujundamisel ja mõjutamisel

Teadvustada EMTA osalust Eesti muusikaõppeasutuste ühtses vereringes ning selle valdkonna kõrgeima õppeasutusena panustada eesti muusikute järelkasvu koolitamisse igas vanuseastmes.

  1. Suhelda intensiivsemalt Eesti kultuuriinstitutsioonide ning erinevate festivalidega, luua õpilastele varakult võimalused kooliväliseks mõtestatud kontserttegevuseks.
  1. Suurendada EMTA panust Eesti üldharidussüsteemi, ka Eesti üldhariduskoolid vajavad motiveeritud muusikaõpetajaid ja kaasaegseid õppematerjale.
  1. Suhelda tihedalt ja resultatiivselt Eesti muusikakoolidega, et tagada muusikaliselt andekate laste õigeaegne avastamine ja olla kursis muusikakoolide vajadustega õppejõudude järelkasvu küsimuses. Muusikakoole on Eestis ligi 100, pedagoogide puudus neis on väga suur.
  1. Tegeleda rohkem keskastme muusikakoolidega, luua sealsetele noortele parem sild õpingute jätkamiseks EMTA-s.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – hea õppekeskkonna ja traditsioonidega väärikas kõrgkool

  1. Lahendada EMTA ruumipuudus.
  1. Tähistada väärikalt EMTA 100. juubelit.
  1. Lõpuni ära kasutada väikese ülikooli eelised, kujundada soe, hooliv ja igat õpilast väärtustav õpikeskkond, viia väikese ülikooli ülipositiivne kuvand maailmakaardile.
  1. Jälgida ja suunata senisest paremini osakondade tegevusi nii iseeneses kui akadeemia üldises kontekstis. Osakonnad peavad tegema tihedamat koostööd ja omama varasemast rohkem kokkupuutepunkte ning prioriteete.
  1. Teada ja meeles pidada, et ükski arengu- ega õppekava või rektori visioonikiri ei vii muusikaõpet edasi, seda teevad ikka ja ainult inimesed.

Lõpetuseks.

Minu jaoks on tähtsaim loomingulise õpikeskkonna hoidmine ja edasiarendamine, kasutades selleks kõiki võimalusi, mida väike ülikool saab pakkuda. Meil ei ole ühtegi anonüümset õpilast (keda vaid erialaõpetaja teab) ja nii peab see ka jääma.

Olen oma elus olnud kahe rektori alluv. Esimene neist, Venno Laul, omas imelist mälu ja huvitatust, teades igast üliõpilasest kõike: nii hindeid üldainetes kui erialalist taset. Peep Lassmann suutis kogu rektoriks oldud aja jooksul püsida pianistlikus kõrgvormis, jäädes kohustustele vaatamata eesti klaverimuusika vaieldamatuks tipuks.

Usun, et suudan oma kahe eeskuju parimad omadused ühendada.