Üliõpilase õigused ja kohustused

Õppekava täitmineÕppekava vahetusAkadeemiline puhkus / Õpingute pikendamineEksmatrikuleerimine / Tagasiside

Õppetöö akadeemias toimub kindla korra järgi. Et õppimine kulgeks edukalt ja lõpeks diplomi saamisega, peab üliõpilane tundma ja järgima õppekorralduslikke reegleid. Kõige olulisem üliõpilasi puudutav dokument on õppekorralduseeskiri, mida toetavad ja täiendavad teised õppevaldkonna dokumendid.

Õppekava täitmine

Õppekava täitmist mõõdetakse iga semestri ja iga õppeaasta lõpus

Õppekava täitmist minimaalses mahus hinnatakse bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilastel. Esimese aasta sügissemestri lõpuks peab olema sooritatud täiskoormusega õppes vähemalt 15 EAP ulatuses oma õppekava aineid, et üliõpilast ei eksmatrikuleeritaks.

Õppekava täitmist koormusega ettenähtud mahus hinnatakse iga õppeaasta lõpus. Ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt kogu läbitud õppeaja kohta (mitte iga semestri kohta eraldi).

Täiskoormusega õppes tuleb läbida igal aastal 75-100% õppekavas ettenähtud ainete mahust, seega:

  • esimese aasta lõpuks vähemalt 45 EAP
  • teise aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP
  • kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 135 EAP

Kes täiskoormuse õppe nõudeid ei täida, viiakse järgmiseks õppeaastaks üle osakoormusega õppesse, mis on tasuline.

Osakoormusega õppides tuleb läbida 50-75% õppekavas ettenähtud ainete mahust:

  • esimese aasta lõpuks vähemalt 30 EAP
  • teise aasta lõpuks kokku vähemalt 60 EAP
  • kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP

Kes osakoormusega õppe nõudeid ei täida eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.

Õppekava täitmine tasuta õppimiseks (täiskoormusega eestikeelsel õppekaval ja võõrkeelsel õppekaval sihtstipendiumiga)

Õppekava täitmist tasuta õppimiseks hinnatakse iga õpitud semestri lõpus: kevadsemestri alguskuupäeva seisuga ning sügissemestri üliõpilaste staatuse fikseerimise kuupäeva seisuga.
Tasuta õppimiseks tuleb üliõpilasel iga semestri lõpuks koguda
30 EAP. Ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt kogu läbitud õppeaja kohta. Lubatud puudujääk, mil õppetasu veel maksma ei pea, on 6 EAP eelmiste semestrite peale kokku. Seega on tasuta õppe miinimummahud järgmised:

  • esimese semestri lõpuks 24 EAP
  • teise semestri lõpuks  54 EAP
  • kolmanda semestri lõpuks 84 EAP
  • neljanda semestri lõpuks 114 EAP
  • viienda semestri lõpuks 144 EAP

Õppekava täitmisel lähevad arvesse vaid oma õppekava ained (sh kõrvaleriala ained) ja vabaained õppekavas ettenähtud mahus. Kui ainepunktide puudujääk on lubatust suurem, tuleb nende eest tasuda ainepunkti hinna alusel.

Akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võib üliõpilane taotleda õpingute jätkamist lisa-aastal, tasudes õppeteenustasu EMTA nõukogu poolt kehtestatud korra alusel.

Õppekava vahetus

Õpitavat eriala on kõige lihtsam vahetada bakalaureuseõppe järel magistriõppesse astudes. Õppekava või eriala vahetust võib taotleda ka bakalaureuseõpingute ajal, kuid mitte hiljem kui esimese õppeaasta lõpus (enne teisele aastale üleviimist). Magistriõppe ajal õppekava või eriala vahetada ei saa.

Võimalik on ka õpingud ühel erialal katkestada ja astuda akadeemiasse teisele erialale uuesti sisse, kuid siis tuleb silmas pidada, et Ülikooliseaduse kohaselt võivad samas kõrgharidusastmes uuesti tasuta õppima asuda need, kes on tasuta õppinud vähem kui pool nominaajast (bakalaureuseõppes vähem kui 1,5 aastat, magistriõppes vähem kui 1 aasta). Kes on tasuta kohal õppinud juba rohkem kui pool nominaalajast, ei saa uuesti tasuta kohale sisse astuda enne, kui esimesest sisseastumisest on möödunud kolmekordne nominaalaeg (bakalaureuseõppe puhul 9 aastat, magistriõppe puhul 6 aastat).

Akadeemiline puhkus

Akadeemilise puhkuse võtmist reguleerivad ülikooliseadus ja EMTA Õppekorralduseeskiri (PDF)

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustustest. Seda võimaldatakse:

  • omal soovil (õppeastmes üks kord kuni üheks aastaks, v.a bakalaureuseastme 1. õpiaastal)
  • tervislikel põhjustel (õppeastmes kuni kaks aastat)
  • kaitseväeteenistusse asumisel (kuni üks aasta)
  • seoses lapse hooldamisega (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada akadeemilist puhkust seoses rasedusega (alates seitsmendast raseduskuust) talle väljastatud meditsiiniasutuse tõendi alusel ning järgnevalt taotleda akadeemilist puhkust lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistuse koopia alusel).

Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele aastale (kursusele) ja tema õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.

Akadeemilist puhkust ei vormistata eksamisessiooni ajal. Akadeemilise puhkuse ajal piiratakse üliõpilase õigust kasutada harjutamiseks akadeemia klassiruume ning üldjuhul ei ole tal õigust osaleda õppetöös ning sooritada eksameid ja arvestusi.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus õppeosakonda ja vajadusel vastavad lisad.
Akadeemilise puhkuse avalduse alusel vormistatakse
rektori käskkiri. Akadeemilise puhkuse algus- ja lõpukuupäev on nähtav ÕISis üliõpilase vaates.

Õpingute pikendamine

Üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb iga semestri võrra (st pikendussemester), mille jooksul ta õppis välisriigi kõrgkoolis vähemalt kolm kuud ja milles sooritatud õpinguid saab arvestada tema õppekava täitmise osana vähemalt 15 EAP mahus. Nimetatud põhjusel pikenenud õppeperioodil on üliõpilasel õigus saada täiendavaid erialatunde 50% ulatuses ainekavas kehtestatust. Üliõpilase õigust kasutada harjutamiseks akadeemia klassiruume ei piirata. Kui välisriigis õppinud üliõpilase nominaalne õppeaeg lõpeb sügissemestriga, siis üldjuhul lükkub bakalaureuse- või magistrieksami sooritamine või magistritöö kaitsmine kevadisele eksmisessioonile ilma täiendava õppeteenustasuta ning täiendavate erialatundideta.

Õpingute pikendamist akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks pärast nominaalse õppeaja lõppu (st lisa-aasta) lubatakse täiskoormusega õppe nõudeid täitnud üliõpilasele ühe õppeaasta (lisa-aasta) ulatuses. Selleks peab üliõpilane esitama avalduse õppeosakonda, sõlmima õppelepingu ja maksma õppeteenustasu akadeemia nõukogu kehtestatud tasumäärade alusel. Lisa-aastal ei ole võimalik valida täiendavaid õppeaineid ning piiratud on üliõpilase õigus kasutada harjutamiseks akadeemia klassiruume. Lisa-aastal võimaldatakse üliõpilasele täiendavaid erialatunde 50% ulatuses ainekavas kehtestatust juhul, kui üliõpilane tasub bakalaureuse- või magistrieksami aine eest ainepunktipõhiselt.

Eksmatrikuleerimine

Eksmatrikuleerimine on üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimise põhjuseks võib olla:

  • õppekava täitmine ja diplomi väljaandmine;
  • üliõpilase soov ja sellekohane kirjalik avaldus;
  • edasijõudmatus õpingutes;
  • õpingutest mitteosavõtt;
  • õppeaja lõppemine;
  • õppeteenustasu tasumata jätmine;
  • õppekava sulgemine.

Eksmatrikuleerimise põhjused on täpsemalt lahti seletatud õppekorralduseeskirjas.

Tagasiside

Iga õppeaasta alguses küsitakse bakalaureuseõppe uutelt üliõpilastelt tagasisidet vastuvõtu korralduse, sisseastumiseksamite ja esimeste nädalate õppetöö korralduse kohta. Küsitlus viiakse läbi aine „Sissejuhatus ülikooliõpingutesse” viimases loengus.

Iga õppeaasta lõpus küsitakse tagasisidet akadeemia bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajatelt, kellel palutakse anda hinnang oma õpingutele tervikuna, sh õppekavale, õppeprotsessile, õppekeskkonnale ja akadeemia tugiteenustele. Küsitlus toimub õppeinfosüsteemis.

Iga semestri lõpus saavad üliõpilased õppeinfosüsteemis anda tagasisidet igale õppejõule tema töö ning tema aine sisu, metoodika jm kohta.

Kõik üliõpilaste küsitlused on anonüümsed.

Mida aktiivsemalt üliõpilased tagasisidet annavad, seda parema pildi saavad õppejõud ja akadeemia tervikuna üliõpilaste rahulolust ja ootustest.