Välisõpingutega seonduv

Välismaal õppimisega seotud reeglistik on kõigile sama ega sõltu sellest, kas minnakse mõne koostööprogrammi raames või omal algatusel.

Välismaal õppijaks arvatud üliõpilastele kehtivad reeglid:

  • Vähemalt kolmeks kuuks välismaale õppima siirduval üliõpilasel on kohustus läbida väliskõrgkoolis semestris vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid ja taotleda nende arvestamist oma õppekava täitmisel.
  • Enne välismaale õppima minekut on vaja koostada õppeplaan ja vormistada õppeleping.
  • Õpingute lõppedes tuleb väliskõrgkoolis sooritatud õppetulemuste tõend (Transcript of Records) esitada akadeemilise osakonna õppekorraldusspetsialistile. Üliõpilase kohustus on teavitada väliskõrgkooli, et õppetulemuste tõend väljastatakse üliõpilasele võimalikult kiiresti pärast eksamite/arvestuste sooritamist, et oleks võimalik tulemused õigeaegselt õppeosakonda esitada.
  • Üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra juhul, kui väliskõrgkoolis õpitakse korraga vähemalt 3 kuud EMTA semestrist ning seal sooritatud õppeaineid arvestatakse EMTA õppekava täitmisel 15 EAP mahus semestris. Välisõpingutele järgneva semestri alguses, pärast õpitulemuste ülekandmist ÕIS-i, vormistatakse üliõpilasele nominaalse õppeaja pikendus.
  • Nominaalse õppeaja pikenduse vormistamiseks ei ole vaja esitada avaldust, küll aga peab üliõpilane hoolt kandma, et õppetulemused laekuksid võimalikult kiiresti. Üliõpilasel on õppe- ja praktikatulemuste esitamiseks aega makismaalselt 4 nädalat alates välismaal õppimise perioodi lõpukuupäevast. Kui selle perioodi jooksul ei õnnestu väliskõrgkoolist või praktikabaasist tulemusi saada, peab pöörduma välisushete ja/või õppeosakonda olukorra selgitamiseks.
  • Kui väliskõrgkoolis sooritatud õppeainete maht on väiksem kui 15 EAP semestris, on õppekava täitmise arvestuse aluseks täiskoormisega õppe nõuded, seega semestris 30 EAP-d, puudu võib kõigi semestrite peale jääda 7 EAP-d.
  • Vajaduspõhisele toetusele saavad kandideerida need üliõpilased, kelle õppetulemused jõuavad õppeosakonda hiljemalt  veebruari (sügissemestri eest ) ja  septembri (kevadsemestri eest) eelviimaseks tööpäevaks.
  • Lisa-aastal ning pikendatud õppeajal välisriigis õppimine ei ei ole lubatud.
  • EMTA semestrist vähemalt  3 kuud väliskõrgkoolis õppinud ja 15 EAP mahus õppeained õppekavasse üle kandnud üliõpilastele ei kohaldata väliskõrgkoolis õppimise semestritel õppetasu arvestamisel õppekava täitmise nõuet ja ka välismaal õppimisele järgneval semestril ei pea maksma õppetasu puuduolevate ainepunktide eest.
  • Kui väliskõrgkoolis õpiti kaks semestrit, siis õppekava täitmist õppekulude hüvitamise kontekstis ei vaadata ainult esimesel välisõppeperioodile järgneval semestril (mitte kahel järgneval semestril, mida võiks eeldada välisõpingute perioodi põhjal).
  • Kui väliskõrgkoolis sooritatud õppeainetega ei saa nõutud 15 EAP mahus õppekava täita, siis võib olla vajalik välisõpingutele järgneval semestril sooritada rohkem õppeaineid, et vältida õppekulude hüvitamist järgmistel semestritel.
  • Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ja ingliskeelsetel õppekavadel sihtstipendiumiga õppivad üliõpilased (va doktorandid) ei maksa välismaal õppimise aja eest õppetasu. 
  • Tasulises õppes ning osakoormusega õppivad üliõpilased (va doktorandid) maksavad  välismaal  õppimise  aja  eest  lepingujärgset õppeteenustasu. 

Mis juhtub, kui kohustused jäävad täitmata?

  • Kui üliõpilane on saanud välisõpingute toetamiseks EMTA poolt vahendatud stipendiumi, kuid ei täida lepingulisi kohustusi, on üliõpilane reeglina kohustatud stipendiumi tagasi maksma. Kontrolli konkreetse vahetusprogrammi reegleid.

Programmide ja rahastusega seotud infot uuri välissuheteosakonnast

Väliskõrgkoolis õpitu arvestamisega seotud infot uuri õppeosakonnast