Uudised

Kohtumine rektoraadiga

eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-71206315Esmaspäeval, 12. detsembril toimus EMTA kammersaalis teist korda üritus “Kohtumine rektoraadiga”, kus üliõpilastel oli võimalik silmast silma kohtuda EMTA rektori Peep Lassmanni, õppeprorektori Margus Pärtlase, arendusprorektori Henry-David Varema ja haldusdirektori Ott Maateniga.

Kohtumine algas ülevaatega sellest, mis on muutunud alates aprillist, kui toimus esimene kohtumine. Toona oli probleemiks näiteks duširuumide puudumine, kuid nüüdseks on 0-korruse duširuumid korda tehtud. Esitleti üliõpilasesinduse ideed elektroonilise järjekorra ja EMTA äpi osas, mis tänaseks päevaks on kulmineerunud uue kodukorraga. Tudenginurka veel ei ole, küll aga oleme jõudnud luua pisikese kööginurga veekeetja ja mikrolaineahjuga söökla seminariruumis.

Järgmisena kõneles Margus Pärtlas üliõpilaste tagasisidest ning peatus pikemalt osavõtu aktiivsuse juures, mis on nimelt olnud aastaid väga madal (10-15% üliõpilastest). Madala aktiivsuse üks põhjus võib olla kindlasti see, et reeglina ei saa üliõpilased iseenda olukorda enam kuidagi parandada, tagasisidest lõikavad kasu eelkõige just järgmise aasta sisseastujad. Ühe võimalusena seda protsenti tõsta oleks üliõpilastele kinnitada, et nende tagasisidega on tõepoolest ka midagi peale hakatud. Hetkel saab EMTAs anda 3 sorti tagasisidet, esiteks aine Sissejuhatus ülikooliõpingutesse raames, teiseks ÕISis õppeainepõhiselt iga semestri lõpus ning kolmandaks õppeastme lõpetamise eel.

Tagasiside teema jätkuks tegi Karl Tipp ettekande viimase 5 aasta positiivsetest muutustest, mida on ajendanud just nimelt tudengite tagasiside. Näiteks loodi 2 aastat tagasi 4. korruse harjutusklasside broneerimisvõimalus; kooli lahtiolekuaega pikendati 23:30ni; tänavu tekkis söökla seminariruumi kööginurk; paranenud infosüsteemid võimaldavad infokirjade sihtrühma paremini sorteerida, seega on üliõpilasel postkastis vähem ebaolulist infot; fuajeesse paigaldati uued telerid jne. Selle kõige valguses kutsumegi kõiki üliõpilasi andma tagasisidet, eriti kuna tänasest kuni 22. jaanuarini 2017 saab ÕISis anda tagasisidet sügissemestri õppeainetele. Tudengite hääl loeb!

Tagasisidest liiguti edasi EMTA uue saalikompleksi juurde. Ott Maaten seletas kohaletulnutele väga lihtsalt lahti kogu projekti ümbritseva bürokraatia ning andis lootust, et juhul kui takistusi ei tule, siis on võimalik juba jaanuaris välja kuulutada riigihange ehitaja leidmiseks ning ehitusleping sõlmida aprilliks või mai alguseks. Ehitus ise kestab samalaadsete projektide puhul ca 2 aastat, kuid kuna EMTA asub üsna keerulises kohas, kus ehitusmasinatel on keeruline liigelda, võib see venida pikemaks. Esialgu ehitustegevus meie õppetööd ei sega, kuid ühel hetkel peatub töö pea terves C-tiivas, mille sein ehitatakse uue hoonega kokku ning ka A-tiivas, kus vahetatakse aknad.

Kersti Leppik tegi lühikese ülevaate ÕISi praktilisusest ja kasutajasõbralikkusest. Peamiseks probleemiks on see, et kui ühes õppeaines on mitu gruppi, siis on kõik need grupid ja kellaajad kõigi asjaosaliste tunniplaanis. Kohal oli ka kooli IT spetsialist Innar Järve, kes kohe küsimustele vastas ning ütles, et antud probleem laheneb tõenäoliselt juba uuel semestril, kus õppejõud saavad tudengid nimeliselt gruppidesse jaotada ning üleliigsed grupi ajad kaovad individuaalselt tunniplaanist ära. Lisaks sellele toodi esile probleeme klasside broneerimisega ja pedagoogilise praktika päevikuga.

Lõpetuseks tegi Triin Lutsoja ülevaate uue kodukorra loomise põhjustest. Õigemini võiks seda protsessi nimetada ka kodukorra taaskehtestamiseks, sest tegelikkuses ei ole “uues kodukorras” peale elektroonilise järjekorra ja karistusvõimaluse midagi uut. Selgitati, kuidas üliõpilasesindus ja rektoraat on ühiselt arvamusel, et klassiressurss on väike ning seda tuleb mõistlikult kasutada, kuid siiani on olnud see kõike muud kui mõistlik. Ott Maaten lisas, et uus kord algatas protsessi, mis distsiplineerib ka õppejõude. Näiteks kui õppejõul ei ole broneeringut, siis peab ta ootama järjekorras koos õpilastega ja ei tohi kedagi klassist välja visata. Rektoraat on võtnud oma südameasjaks jälgida õppejõudude klassikasutust. Tõdeti ka, et käivitunud süsteemis on kindlasti veel vigu, mistõttu kutsuti kõiki üles vastama üliõpilasesinduse tagasisideküsimustikule. Näiteks on väga suureks probleemiks kujunenud elektroonilise järjekorra ooteaja pikkus. Nimelt lisavad paljud end järjekorda, kuid siis lahkuvad koolimajast või loobuvad harjutamisvõimalusest. Igatahes ei ilmu nad teavituse peale kohale, kuigi administraator ootab ning hoiab klassi kinni. Kui sedasi juba 3 järjekorras olijat kohale ei ilmu, seiab klass juba ca 30 tühjana. Seetõttu on nüüd EMTA uues äpis (mis avalikustatakse peagi) lisatud võimalus end järjekorrast maha võtta ning peagi ilmub valvelauda juurde kaardilugeja, kus saab end järjekorrast maha võtta majakaardiga.

Küsimusi kerkis ka kohaletulnute seast. Tunti muret pillide korrashoiu üle - näiteks on klaverid seest koledasti mustad ja tolmused. Mõnel oli probleeme teatud õppejõuga. Tunti huvi muusikaakadeemia ja Lavakooli lõimumise vastu jne

Üliõpilasesindus tänab kõiki asjaosalisi ning loodab, et üritus oli kõigi jaoks sisukas ning huvitav!