Arengukava

Kinnitatud EMTA nõukogus 18.03.2015

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2015−2020

Sissejuhatus

Arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi ka EMTA või akadeemia) rolli ühiskonnas, missiooni, visiooni ning olulisemad eesmärgid ja nende saavutamise meetmed aastani 2020. Arengukava juurde kuulub tulemusnäitajate tabel sihtväärtustega aastaks 2020.

EMTA arengukava on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu üldiste arengusuundadega ning järgmiste riiklike strateegiate ja Riigikogu otsustega:

  • Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020;
  • Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”;
  • Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020;
  • Riigikogu 5. novembri 1996. a otsus Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta.

 

Arengukava 1. strateegiline eesmärk tugineb Riigikogu 1996. aasta otsusele kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitamise kohta. Arengukava koostamisel on arvestatud EMTA välishindamiste käigus tehtud ekspertide soovitustega ning struktuuriüksuste eneseanalüüside, üliõpilaste tagasiside ja töötajate rahuloluküsitluse tulemustega. Arengukava on läbinud arutelu akadeemia liikmeskonnas, selle on heaks kiitnud EMTA kuratoorium ja kinnitanud nõukogu.

Tegevuse lähtealused ja roll ühiskonnas

Eesti ülikoolimaastikul on EMTA vastutusvaldkonnaks muusika ja teatrikunst. Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud halduslepingule vastutab EMTA kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava muusika- ja teatrialase õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest. Kõrgtasemel erialaõppe kõrval pöörab akadeemia tähelepanu üliõpilaste laiematele võtmepädevustele, soovides oma lõpetajatest kujundada vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke. Oma tegevuses lähtub EMTA põhiseaduses sõnastatud veendumusest, et meie riigi peaülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti muusika- ja teatrihariduse juhtiva institutsioonina on EMTAl selle ülesande täitmisel kanda oluline roll.
Oma umbes 700 üliõpilasega kuulub EMTA Euroopa keskmise suurusega muusika- ja teatrikõrgkoolide hulka. Rahvusvaheliselt võrreldavad on ka EMTA erialade valik ja õppekavad, mis aastatel 2009-2014 läbisid edukalt Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri korraldatud üleminekuhindamise. Akadeemilise tasemeõppe kõrval pakub EMTA täienduskoolitust Eestis tegutsevatele muusikutele ja muusikaõpetajatele. EMTA on Eesti muusikateadusliku uurimistöö keskus, kuid teadustööd tehakse ka muusikapedagoogika, teatri ja kultuurikorraldusega seotud teemadel. Suurem osa EMTA õppejõududest on aktiivsed loovisikud. Ka üliõpilased osalevad väga erinevates EMTA korraldatud loomingulistes projektides, millest osa toimub koostöös professionaalsete etendusasutustega.

EMTA õppekeskkond on nüüdisaegne ja õppehooned heas seisukorras, kuid suureks probleemiks on juba pikemat aega olnud oma kontserdi- ja teatrisaali puudumine. Kuna ilma nendeta pole akadeemial võimalik täiel määral täita oma rolli õppe- ja kultuuriasutusena, jääb saalikompleksi väljaehitamine ka selle arengukava esimeseks prioriteediks.

EMTA arendab koostööd teiste ülikoolide, erialavõrgustike jm organisatsioonidega Eestis ja välismaal, toetab üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsust ning osaleb aktiivselt Euroopa Liidu ja Põhjamaade haridusprogrammides. EMTA on Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika Arenduskeskuse, Euroopa konservatooriumide ja muusikaakadeemiate assotsiatsiooni (AEC), Euroopa kunstikõrgkoolide liiga (ELIA), Põhjamaade muusikaakadeemiate assotsiatsiooni (ANMA), Balti muusikaakadeemiate assotsiatsiooni (ABAM) ning kultuurikorralduse võrgustiku ENCATC (European Network on Cultural Management and Cultural Policy education) liige. EMTA osaleb aktiivselt Eesti haridus- ja kultuuripoliitika kujundamisel ning peab oluliseks muusikute, näitlejate ja lavastajate töö väärtustamist ühiskonnas. EMTA jaoks on olulised muusikahariduse kõik astmed ja suunad, EMTA teeb erinevates vormides koostööd nii alg- kui ka keskastme koolidega.

Missioon

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia missioon on muusika- ja teatrialase õppe-, loome- ja teadustöö edendamise kaudu aidata kaasa inimkeskse Eesti ühiskonna arengule, loova mõtteviisi levikule ning eesti keele ja kultuuri säilimisele.

Visioon

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on tunnustatud ja atraktiivne haridus- ja kultuurikeskus ning rahvuskultuuri traditsioonide kandja, mis arendab aktiivselt rahvusvahelist koostööd ning on avatud uudsetele ja interdistsipl naarsetele õppekavadele, loomingulistele ideedele ja teadusprojektidele.

 

Strateegilised eesmärgid ja meetmed aastani 2020

Käesoleva arengukavaga seab EMTA endale 5 strateegilist eesmärki, mis on seotud akadeemia kui organisatsiooni parema toimimise, õppetegevuse, teadus- ja loometegevuse ning laiema ühiskondliku rolliga. Iga eesmärgi juures on välja toodud selle saavutamiseks vajalikud meetmed koos kavandatud sammude ja tegevuste loeteluga.

  1. EMTA ehitab praeguse peahoone juurde saalikompleksi, mille tulemusena saab välja arendatud akadeemia õppekeskkond, tõuseb õppetöö kvaliteet, tiheneb riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ning kasvab akadeemia nähtavus ja mõju ühiskonnas.

 

EMTA praegune õppehoone avati 1999. aastal sisuliselt poolikul kujul, sest rahapuudusel jäid välja ehitamata suuremad esinemisruumid. Kontserdisaali ja lavakunstikooli õppelava puudumine on EMTA muidu igati nüüdisaegse infrastruktuuri väga tõsine puudus, mille lahendamine peaks olema akadeemia arengu kõige prioriteetsem küsimus, märkisid EMTAt institutsionaalse akrediteerimise käigus hinnanud väliseksperdid juba 2007. aastal.

 

Meetmed

1.1. Ehituse rahastusküsimuste lahendamine ja saalikompleksi mõistliku aja jooksul valmisehitamine. Vaatamata sellele, et EMTA on aastaid saalikompleksi vajadust põhjendanud ja ehituseks vahendeid taotlenud, ei ole 2015. aasta alguseks Vabariigi Valitsuse tasandil sellekohast lõplikku otsust langenud. EMTA algatusel on valminud ehitusprojekt ja tehtud muud ettevalmistused ehituse alustamiseks.

Akadeemia

  • jätkab Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu vahendite taotlemist ehituse finantseerimiseks;
  • kuulutab ehitushanke välja esimesel võimalusel pärast rahastusküsimuste lahenemist.

 

1.2. Saalikompleksi kui Eesti muusika- ja teatrihariduse kvaliteedi tõstmisele suunatud loomingulise keskkonna väljaarendamine. Saalikompleksi valmimine loob akadeemiale ning kogu Eesti muusika- ja teatrihariduse arengule täiesti uued võimalused, mis tuleb õppetöö kvaliteedi tõstmiseks maksimaalselt ära kasutada.

Akadeemia

  • seostab saalikompleksi kasutuselevõtu üliõpilaste loomingulise praktika uue korraldusega;
  • kasutab kontserdisaali koostöö edendamiseks Eesti muusikakoolidega (sh õpilaste konkursside korraldamiseks koostöös Eesti Muusikakoolide Liiduga);
  • lepib loodava Tallinna muusika- ja balletikooliga kokku EMTA kontserdisaali ühiskasutuse tingimustes;
  • kujundab EMTA teatrisaalist kõigi etenduskunstidega tegelevate Eesti ülikoolide keskse õppelava, soodustades ühist õppetööd ja ühiseid loomingulisi projekte.

 

1.3. Saalikompleksi kujundamine kaasaegseks muusika- ja teatriettevõtluse inkubaatoriks. EMTA saalikompleksi kontseptsiooniks on ettevõtlike noorte muusikute ja teatritegijate koostööd inspireeriv, toetav ning aktiivset tegevust abistav ruum Tallinna südames. Kuigi muusika interpreteerimise alused omandatakse suurel määral individuaalse tegevuse kaudu, kujunevad professionaalsele interpreedile vajalikud oskused muusikamaailmas tulemuslikuks toimimiseks lõplikult välja loomingulises sümbioosis kultuuriettevõtlusega. Sama kehtib ka etenduskunstide kohta.

Akadeemia

  • arendab praeguse kontserdibüroo baasil välja EMTA kontserdi- ja etenduskeskuse, mille ülesandeks saab saalikompleksi haldamine ja infovahetus;
  • pakub EMTAga seotud spin-off-ettevõtetele loomemajanduse valdkonnas ruume, esinemis- ja salvestusvõimalusi ning ärialustusteenuseid;
  • toetab üliõpilaste seas õppimist läbi ettevõtluse ning iduettevõtjate klastri kujunemist;
  • kaasab   Eesti ja välismaa loomeettevõtjaid saalikompleksi arendustegevustesse, sh EMTA üliõpilaste showcase'ide korraldamisse;
  • korraldab ühisprojekte Eesti professionaalsete kontserdikorraldajate ja etendusasutustega.

 

  1. Akadeemia kui organisatsioon toimib tõhusalt, selle töötajad on motiveeritud ja töökeskkond kaasaegne.

Ehkki novembris 2014 läbiviidud EMTA töötajate rahuloluküsitluse tulemused olid üsna positiivsed, tõi see välja ka rea probleeme ja kitsaskohti, mis nõuavad senisest suuremat tähelepanu ja konkreetseid muutusi.

Meetmed

2.1. Akadeemia juhtimise ning arengu kavandamise ja tulemuste hindamise süsteemi täiustamine. EMTA peab senisest järjekindlamalt rakendama kaasaegseid kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, võttes arvesse oma organisatsiooni vajadusi ja spetsiifikat.

Akadeemia

  • analüüsib EMTA juhtimist ja algatab EMTA seaduse ettevalmistamise;
  • rakendab kaasaegseid kvaliteedijuhtimise põhimõtteid personalitöö valdkonnas;
  • töötab seatud eesmärkide saavutamiseks välja konkreetsed tegevuskavad ja jälgib nende täitmist;
  • korraldab iga kahe aasta järel töötajate rahuloluküsitlusi;
  • leiab kõrgkoolid, kellega oma tulemusnäitajaid võrrelda;
  • pöörab suuremat tähelepanu vilistlaskonna kaasamisele arendustegevusse.

2.2. Info liikumise ning liikmeskonna akadeemilise ja sotsiaalse suhtluse parandamine. Vaatamata sellele, et EMTA on suhteliselt väike kõrgkool, ei saa rahul olla selle sisekommunikatsiooniga. Probleeme esineb nii nõukogus ja rektoraadis otsustatu jõudmisega liikmeskonnani kui ka struktuuriüksuste omavahelise infovahetusega. Ametliku teabe levitamise kõrval tuleks toetada ka liikmeskonna mitteformaalset läbikäimist.

Akadeemia

  • kaardistab info liikumise kanalid ja rakendab need senisest paremini tööle;
  • analüüsib ja vajadusel muudab akadeemilist struktuuri ning näeb ette mehhanismid akadeemiliste üksuste koostöö tihendamiseks;
  • arendab edasi siseveebi;
  • loob peahoones paremad tingimused inimeste omavaheliseks suhtluseks ja vabaks mõttevahetuseks.

2.3. Töötajate motiveerimise ja arendamise süsteemi loomine. Avatud ühiskonna ja rahvusvahelise suhtluse arenedes suurenevad ootused EMTA palgatingimustele, kuid töötajate motiveerimisel ei tohi alahinnata ka mittemateriaalset tunnustamist, enesetäiendamise võimaluste loomist ja karjääri arenguks selge perspektiivi pakkumist.

Akadeemia

  • jätkab pingutusi töötajatele konkurentsivõimelise palga maksmiseks ja pöörab enam tähelepanu oma liikmete mittemateriaalsele tunnustamisele;
  • kirjeldab akadeemilise töötaja karjäärimudeli;
  • rakendab ellu akadeemiliste töötajate atesteerimise süsteemi ning seob selle õppejõudude arengut toetavate meetmetega;
  • pakub enesetäiendamise võimalusi, sh välismaal, nii akadeemilistele kui ka mitteakadeemilistele töötajatele.

 

  1. EMTA üliõpilased saavad kvaliteetse, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja erialase töömaailma nõudmistele vastava hariduse.

EMTA on eelmisel arengukava perioodil aktiivselt tegelenud üliõpilaskeskse ja väljundipõhise õppe arendamisega. Hulk õppekavu on liidetud, parandatud on praktika korraldust, õppekavadesse on toodud kultuuriettevõtluse aluseid tutvustavad ained jm. Õppekavade analüüs ja õppemeetodite uuendamine on aga jätkuvalt aktuaalsed. Sama kehtib rahvusvahelistumise kohta, kus akadeemia on olnud Eesti kontekstis suhteliselt edukas, kuid mitte kõigis tegevussuundades.

Meetmed

3.1. Õpikäsituse uuendamine. Õpikäsitus hõlmab nii õppekavu kui õpetamismeetodeid, aga samuti üldist arusaama õppimise olemusest ja erinevate osapoolte rollist õppeprotsessis. Ajaga sammu käimiseks peab EMTA julgemalt uuendama õppemeetodeid ning laiendama digitehnoloogiate kasutamist õppetöös. Tõsta tuleb üliõpilaste vastutust oma õpingute kujundamise ja õpitulemuste saavutamise eest.

Akadeemia

  • moodustab haridusuuenduste eestvedamiseks akadeemiliste üksuste vahelise nõukoja;
  • soodustab avatud õppevormide kasutamist, erinevate ainete integratsiooni ning üksteiselt õppimist;
  • töötab välja meetodid hindamise läbipaistvuse ja võrreldavuse suurendamiseks;
  • rakendab aktiivsemalt õppetöö vorme, mis arendavad üliõpilaste algatusvõimet, ettevõtlikkust ja meeskonnatöö oskusi.

3.2. Eesti ülikoole ühendava etenduskunstide võrgustiku loomine. Etenduskunstidega seotud erialade õpetamine Eestis on killustunud kahe linna ja nelja ülikooli vahel. Seejuures ei ole valdavalt tegemist mitte dubleerimise, vaid üksteisega tihedalt seotud erialade õpetamisega eri institutsioonides. EMTA kui muusika- ja teatrihariduse arendamise eest vastutav ülikool peab võtma initsiatiivi, et vähendada sellise killustatuse negatiivset mõju õppe kvaliteedile ja tihendada oluliselt ülikoolidevahelist koostööd. Senisest tihedamat inegreerimist vajab ka teatri- ja filmialane õpe.

Akadeemia

  • töötab välja ja esitab teistele etenduskunstide ja filmikunstiga tegelevatele Eesti ülikoolidele aruteluks konkreetse koostöömudeli;
  • arendab mitme ülikooli ühiste õppelavastuste produtseerimiseks vajalikku materiaalset baasi ja organisatsioonilist võimekust.

3.3. Rahvusvahelisest kogemusest õppimine. Ehkki EMTA mobiilsusnäitajad pole halvad, ei ole üliõpilas- ja õppejõuvahetuses osalemine muutunud akadeemias veel üldtunnustatud normiks. Ka püsivamalt akadeemiaga seotud välisõppejõudude arv peaks olema suurem. Eesmärk on, et rahvusvahelisest suhtlusest ja rahvusvahelisest kogemusest saaksid osa võimalikult paljud akadeemia liikmed.

Akadeemia

  • soodustab üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelist mobiilsust;
  • toetab üliõpilaste osalemist rahvusvahelistel konkurssidel ja rahvusvahelistes koostöö- ja uurimisprojektides;
  • kaasab õppetöösse välismaa tippmuusikuid, -näitlejaid, -lavastajaid ning väljapaistvaid pedagooge, kultuurikorraldajaid ja kultuuripoliitikuid;
  • kujundab akadeemiasisest rahvusvahelist õppekeskkonda, soodustades kohalike ja välisüliõpilaste nii erialast kui ka õppetöövälist suhtlemist.

3.4. Aktiivne koostöö haridusasutuste, professionaalsete organisatsioonide ja erialaliitudega. Üliõpilaskonna järelkasvu tagamiseks ning EMTA õppetöö paremaks seostamiseks lõpetajate tulevase töömaailmaga on vajalik tihe koostöö muusikakoolide, Rahvusooperi, teatrite, ERSO, Eesti Kontserdi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusringhäälingu ja teiste tööandjatega ning loome- ja erialaliitudega.

Akadeemia

  • seisab kvaliteetse muusikahariduse võimalikult laia kättesaadavuse eest;
  • jätkab koostööd Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli ja H. Elleri nim Tartu Muusikakooliga õppeakavade, õpetamismetoodika, ühiseksamite ja üliõpilaste praktika vallas;
  • teeb koostööd põhikoolide ja gümnaasiumidega muusikapedagoogika eriala üliõpilaste praktika efektiivsemaks korraldamiseks;
  • toetab karjäärinõustamise abil lõpetajate tööleasumist muusikaõpetajana ning arendab selleks koostööd Eesti Muusikakoolide Liidu ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga;
  • tugevdab koostöösidemeid lõpetajate olulisemate tööandjatega üliõpilaste õppetöö ja praktika korraldamisel;
  • kaasab tööandjate esindajad senisest tulemuslikumalt õppekavaarendusse.

 

  1. Akadeemia teadustöö toetab õppe- ja loometegevust ning Eesti rahvuskultuuri hoidmist ja arengut.

Võrreldes teiste teadus- ja arendusasutustega on EMTA teadustegevuse maht väike. Teadustöö rolli EMTA missiooni täitmisel ei tohi aga alahinnata. Ilma teadlaste osaluseta poleks ka praktilistel loomeerialadel tänapäeva nõuetele vastava kõrghariduse andmine võimalik. Samuti on EMTA ülesanne anda oma panus Eesti kultuuri uurimisse.

Meetmed

4.1. Teadustöö mahu hoidmine vähemalt stabiilsel tasemel. Viimastel aastatel toimunud muudatused teaduse rahastamisel on EMTA teaduseelarvele mõjunud halvasti, aastatel 2010-2015 vähenes see 15%. Üksikteadlastel ja väikestel teadusrühmadel on oma projektidele rahastuse hankimine muutunud üha keerukamaks. Sellises olukorras on EMTA peaülesanne tagada oma teadustegevuse jätkusuutlikkus.

Akadeemia

  • moodustab teadustegevuse strateegiliseks juhtimiseks teadusnõukogu;
  • seab teadusteemade kavandamisel prioriteediks Eesti kultuuri uuringud;
  • parandab teadustöötajate töötingimusi.

 

4.2. Teaduskoostöö laiendamine ning praktilise väljundiga teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. EMTA teadlastel on välja kujunenud üsna tihedad koostöösidemed välismaa kolleegidega, eelkõige Läänemere regioonis. Seevastu Eesti sees on sidemed teiste humanitaar- ja sotsiaalteaduslike erialadega suhteliselt nõrgad. Teadus- ja arendusalased koostöölepingud avaliku ja erasektori asutustega praktiliselt puuduvad, ehkki kompetentsi nende läbiviimiseks EMTAs oleks.

Akadeemia

  • jätkab ja arendab edasi teaduskoostööd Läänemere regioonis;
  • otsib konkreetseid koostöövõimalusi Eesti ülikoolide ja teiste teadus- ja arendusasutustega;
  • arendab, eelkõige elektronmuusika stuudio ja kultuurikorralduse eriala baasil, oma võimekust rakendusuuringute ja arendusprojektide läbiviimiseks ning pakub oma kompetentsi võimalikele partneritele avalikus- ja erasektoris.

4.3. Doktoriõppe arendamine. Doktoriõppe efektiivsus ja kvaliteet peavad jääma akadeemia erilise tähelepanu alla. Tuleb ellu viia 2013. aastal nõukogu poolt kinnitatud doktoriõppe arendamise kava, analüüsida sellega saavutatud tulemusi ning vajadusel kavandada uusi muudatusi. Võtmesõnaks doktoriõppe läbiviimisel on koostöö – akadeemia eri üksuste vahel, riigisiseselt ja rahvusvaheliselt. Väga oluline on doktorantide rahvusvaheline kogemus.

Akadeemia

  • moodustab doktoriõppele selgema struktuurse raamistiku andmiseks doktoriõppe keskuse;
  • osaleb koos teiste Eesti ülikoolidega doktorikoolide tegevustes;
  • osaleb aktiivselt rahvusvahelises muusika- ja teatrikõrgkoolide doktoriõppe võrgustikes;
  • toetab doktorantide stažeerimist välismaal ja osalemist rahvusvahelistes projektides.

 

  1. EMTA on positiivse kuvandiga institutsioon, mille tegevus aitab kaasa loovuse ning elukestva õppe väärtustamisele ühiskonnas.

 

EMTA näeb oma laiemat ühiskondlikku rolli loova mõtteviisi ja loominguliste tegevuste propageerimises, millel on kaudne mõju üldisele elukeskonnale ja inimeste heaolule. Selleks peab EMTA olema ise institutsioonina nähtav ja omama positiivset kuvandit.

Meetmed

5.1. Kontsertide ja etenduste korraldamine erinevatele sihtgruppidele. Vaatamata piiratud võimalustele korraldab EMTA igal aastal üle 100 kontserdi ning toob välja, osaliselt koos professionaalsete teatritega, mitu uuslavastust. Muusika- ja teatriüliõpilaste jaoks on avalikud esinemised õpingute loomulikuks ja vältimatuks osaks, akadeemia kui institutsioon saab aga nende kaudu täita oma laiemat ühiskondlikku missiooni ja osaleda Eesti kultuurielus.

Akadeemia

  • kasvatab pärast saalikompleksi valmimist avalike kontsertide ja etenduste arvu;
  • pöörab suuremat tähelepanu koolinoortele suunatud loomingulistele tegevustele;
  • jätkab uuendusliku Sügisfesti ja vanamuusikat propageeriva festivali Caeciliana korraldamist.

 

5.2. Akadeemia tegevuste populariseerimine erinevate kanalite kaudu. Akadeemia maine ühiskonnas on üldiselt hea, kuid selle eesmärkidest, arengusuundadest ja saavutustest teatakse liiga vähe.

Akadeemia

  • töötab välja kommunikatsioonistrateegia;
  • kasutab kontsertide ja etenduste reklaamimisel otseturundust ja otsesuhtlust koolidega;
  • kaasab vilistlasi avalike suhete kujundamisse;
  • arendab oma liikmete meediasuhtluseks vajalikke oskusi.

5.3. Aktiivne osalemine ühiskondlikus diskussioonis, eriti kultuurielu puudutavates küsimustes. EMTA liikmeskond peab seisma muusika ja teatrikunsti ühiskondliku rolli väärtustamise, loova mõtteviisi leviku ja avaliku ruumi muusikalise kvaliteedi tõstmise eest. Akadeemia peab oluliseks oma liikmete esinemist meediaväljaannetes ja osalemist kolmanda sektori erialaorganisatsioonides.

5.4. Täienduskoolituse pakkumine muusika ja teatri valdkonnas tegutsevatele õpetajatele ja loovisikutele. Muusika ja muusikaõpetuse kompetentsikeskusena peab EMTA säilitama juhtiva rolli selle valdkonna täiendõppe kavandamisel ja korraldamisel. Õpetajate koolitamisel lähtub EMTA Eesti elukestva õppe strateegias sõnastatud eesmärkidest ja põhimõtetest ning muusika õpetamise tervikpildist.

Akadeemia

  • kavandab ja korraldab täiendusõpet koostöös teiste haridusasutuste ja kolmanda sektori erialaorganisatsioonidega;
  • osaleb ülikoolide täienduskoolituse koostöövõrgustikes;
  • arendab uusi täiendusõppe vorme, sh e-õpet ja iseseisvat täiendusõpet;
  • koostab didaktilisi materjale.