Täna avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Joachim Herzi tuba

Määratlemata

Täna avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Joachim Herzi tuba

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avati täna, 18. oktoobril pidulikult prof Joachim Herzi (1924–2010) tuba. Toas on hoiustatud Herzilt akadeemiale annetatud rikkalik raamatu-, noodi- ja heliplaadikogu. Sündmus on osa täna toimunud Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli rahvusvahelisest seminarist "Opera as Imagination and Realization". 

EMTA raamatukogu juhataja Ilvi Rauna sõnul on tegemist märkimisväärseima ja mahukaima annetusega, mis EMTA raamatukogule on tehtud. "Annetus koosneb ligi 8000 eksemplarist, kuid on oluline lisada, et kogu on tähelepanuväärne tervikuna. See on ühe 20. sajandil elanud entsüklopedisti kogu, mis räägib nii mõndagi tema enda kohta," ütles Rauna.

1998. aastal sõlmis Herz Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Berliini Kunstide Akadeemia arhiiviga lepingu, mille kohaselt viimasele jäid pärast Herzi lahkumist tema arhiivimaterjalid, EMTAle aga mahukas raamatu- ja heliplaadikogu. Nende kogude transpordi Eestisse organiseeris lepingupõhiselt Berliini Kunstide Akadeemia arhiiv ja nende hoiustamise eest kannab hoolt EMTA. Materjal saabus Tallinnasse 2011. aastal 258 kastis ning tänaseks on üle 2000 heliplaadi, 540 noodi ning suurem osa ligi 5000 raamatust kataloogitud ning leidnud oma koha vastavatud toas. 

"Herzi tuba on tema enda kavandatud, osa ta enda lavastusest," sõnas üritusel Herzi toa loomise eestvedaja ja EMTA doktoriõppe keskuse juhataja, Joachim Herzi lesk Kristel Pappel, viidates lavastaja visionäärlikkusele ka oma loomingu ja pärandi käsitlemisel.

Toa avamisel viibisid ka Herzi sõber ja koostööpartner Arne Mikk ja Berliini Kunstide Akadeemia esindaja Stephan Dörschel, kes jagasid mälestusi Herzist.

Joachim Herz on 20. sajandi teise poole üks olulisemaid ooperilavastajaid ja -mõtestajaid. Herzil oli tihe side Eestiga, siin andis ta läbi aastate mitmeid meistrikursusi ning loenguid, 1997. aastal tõi ta Vanemuises lavale Händeli ooperi "Xerxes". Herzi toa avamine leidis aset tema üheksandal surma-aastapäeval.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminar toimub kuni 20. oktoobrini ning selle eesmärk on luua kontakt erinevate muusikateatri loominguliste osapoolte vahel: ooperi üle arutlevad libretistid, heliloojad, lavastajad, stsenograafid, dirigendid, lauljad jt. Seminari toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA, 2014-2020.4.01.16-0043).

Fotod: Rasmus Kooskora

VI Bruno Luki nimelise klaverikonverentsiga 20. oktoobril tähistatakse 110 aasta möödumist legendaarse klaveriprofessori sünnist

Üldine

VI Bruno Luki nimelise klaverikonverentsiga 20. oktoobril tähistatakse 110 aasta möödumist legendaarse klaveriprofessori sünnist

Sel aastal möödub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehk toonase nimega Tallinna Konservatooriumi legendaarse ja kauaaegse klaveriprofessori Bruno Luki sünnist 110 aastat. Pühapäeval, 20. oktoobril toimub sel puhul EMTA kammersaalis algusega kell 11 VI Bruno Luki nimeline klaverikonverents. 

Seekordne Bruno Luki klaverikonverents pakub võimalust kuulata ettekandeid klaverimängust ja -õpetusest Eestis ja mujal maailmas, Bruno Luki pärandist, klaverikunsti kujunemisest Beethoveni ajastul, loomingulisususest harjutusprotsessis, koostööst klaveriõpilase vanematega, digilahenduste kasutusvõimalustest klaveriõppes ja rahvaviisi esitusprobleemidest klaveril.

Ettekandjate hulgas on lisaks EMTA õppejõududele, üliõpilastele ja muusikakoolide õpetajatele külalised: professorid Arbo Valdma ja Kalle Randalu ning Rootsi Klaveriõpetajate Ühingu president Patrick Jovell. Toimuvad uute noodiväljaannete esitlused ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu üldkogu.
Konverentsi kava vt SIIT.

Konverents on EMTA interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala ning Eesti Klaveriõpetajate Ühingu koostööprojekt. See on jätkuks 19. oktoobril EMTAs toimuvatele meistrikursustele Jubilate sarja kontserdile: Jubilate. Bruno Lukk 110.

Üritust toetab Kultuurkapital. 

Eesti, Läti ja Leedu muusikud ühendavad jõud kammerorkestris Accademia Baltica

Välissuhted, Kontserdibüroo

Eesti, Läti ja Leedu muusikud ühendavad jõud kammerorkestris Accademia Baltica

Täna peatub Tallinnas ringreisil olev balti muusikuid ühendav kammerorkester Accademia Baltica, et anda kontsert “Beethoven ja Baltimaad” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. 

Accademia Baltica kammerorkester ühendab säravaid muusikaüliõpilasi Balti muusikakõrgkoolidest. "Rahvusvahelise koostöö kogemus ning kõrgel tasemel ettevalmistatud esinemised mängivad üliõpilaste professionaalses arengus väga olulist rolli," rõhutab EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. Kammerorkestri koosseisus astuvad lavale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Ann Meeta Teppo (viiul), Joonas Teppo (viiul), Aleksandra Serebrjakova (viiul), Marelle Kivinukk (viiul), Anna-Helene Inno (vioola), Maria Mutso (tšello), Maria Surovtseva (oboe) ja Oliver Anni (fagott).

Balti riigid tähistasid 2018. aastal sajandat aastapäeva ning nii Läti Muusikaakadeemia kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peavad käesoleval hooajal oma 100. aasta juubelit. Tähtpäevade taustal tekkis õppeasutustel ühine soov luua midagi püsivalt väärtuslikku, nagu loodi Balti Üliõpilaste Sümfooniaorkester. Aastatel 2017–2018 esines see orkester nii Balti riigi pealinnades kui ka piirkondlikes kontserdisaalides, lisaks anti kontserte Gdańskis ja Berliinis. Sel aastal naaseb orkester kammerorkestrina Accademia Baltica Riia, Vilniuse ja Tallinna lavadele ning esmakordselt kohtutakse Helsingi ja Peterburi publikuga, taaselustades Balti muusikute ajaloolisi teekondi.

Accademia Baltica kontserdid sünnivad noorte muusikute ning nende mentorite ja lavapartnerite tihedas koostöös. Kaasatud on Baltimaade noorema põlvkonna üks põnevamaid dirigente Guntis Kuzma (Läti) ning kaks solisti, väljapaistvad oboistid Robertas Beinaris (Leedu) ja Egils Upatnieks (Läti). Kontserdi kava pakub võimaluse tutvuda Eesti, Läti ja Leedu nüüdisaegse muusikaga – kõlavad Erkki-Sven Tüüri, Pēteris Plakidise ja Justė Janulytė teosed. Lisaks kõlab noorte muusikute esituses Ludwig van Beethoveni 7. sümfoonia.

Accademia Baltica ringreis koosneb kuuest kontserdist: 12. oktoober Riias, 13. oktoober Vilniuses, 15. oktoober Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, 17. oktoober Helsingi Muusikakeskuses. Lisaks toimub kaks kontserti Peterburis rahvusvahelisel konservatooriumide festivalil: esmalt festivali avaõhtul 19. oktoobril maailmakuulsas Peterburi filharmoonia saalis ja seejärel 20. oktoobril Jaani kirikus, mis on üks parimaid kontserdipaiku Peterburis. 

Kontsert “Beethoven ja Baltimaad” on ühtlasi avaüritus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia värskes kontserdisarjas “Sada suures saalis”.

Kontserdisari „Sada suures saalis“

Sada aastat tagasi pandi alus eesti professionaalsele muusikaharidusele. Naljatledes võib öelda, et sada aastat on oodatud ka väärilist kontserdisaali, kus kuulajatele kõrgel tasemel kvaliteetseid muusikaelamusi pakkuda. EMTA kauaoodatud kontserdi- ja teatrimaja valmimisega on see unistus täitunud ning uue hoone südameks olev suur saal, mis mahutab korraga ligi 500 kuulajat, pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi. Lisaks EMTA 100 juubelisündmustele käivitub käesoleval hooajal kontserdisari „Sada suures saalis“, mis oma mitmekülgsete kontsertidega publikule uut kontserdisaali tutvustab. Juubeliaastale vääriliselt on uue kontserdisarja esinejateks eesti tippmuusikud, EMTA üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt.

Sarja järgmised kontserdid: 

23.10 kell 19 / EMTA suur saal / tasuta
Sada suures saalis
Vaskpillikvintett NyNorsk (Norra)
Ingrid Eliassen (trompet), Jørgen Arnesen (trompet), Daniel W. Kjellesvik (metsasarv), Ingebjørg Bruket (tromboon), Berger Iver Færder (tuuba)
Kaastegevad Sean Bell (kontratenor, Norra), Liis Viira (harf)
Kavas Asheim, Ho, Viira, Tulev (maailmaesiettekanne)

26.10 kell 19 / EMTA suur saal / tasuta
Sada suures saalis
EMTA kammerorkester
Solistid Gloria Ilves (viiul), Joosep Reimaa (viiul)
Kavas Tšaikovski, Sarasate, Elgar
Kunstiline juht Arvo Leibur

 
Olavi Silla päeva tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nii konverentsi kui ka kontserdiga

Üldine

Olavi Silla päeva tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nii konverentsi kui ka kontserdiga

Tänavu möödub 70 aastat EMTA interpretatsioonipedagoogika (endise nimetusega) instituudi
kauaaegse juhataja ja juhtiva õppejõu Olavi Silla (1949–2003) sünnist. Sündmust tähistatakse interpretatsioonipedagoogika eriala eestvedamisel Olavi Silla päevaga laupäeval, 12. oktoobril EMTA kammersaalis algusega kell 12.

Päeva raamib konverents, kus ettekannetega esinevad EMTA vilistlased ja
õppejõud ning külalisena Tartu Ülikooli nooremteadur Kadi Tulver. Ettekannete teemade hulgas on
lisaks tagasivaatele O. Silla tegevusele kaasaegsed keelpillipedagoogika probleemikäsitlused
ning tutvustatakse ka uusimaid teadussaavutusi aju-uuringute valdkonnas.
Siit leiate konverentsi KAVA.

Päeva keskel kell 14 toimuval Jubilate sarja kontserdil musitseerivad Olavi Silla endised kolleegid ja
tema talendi austajad Urmas Vulp, Toomas Vavilov, Sten Lassmann, Lille Randma, Natali Sakkos, Lea
Leiten ning EMTA keelpillieriala üliõpilased. Kavas Eller, Kareva, Tüür jt.

Pärast konverentsi lõppu on huvilistel veel võimalus külastada kell 19 EMTA suures saalis algavat
Zürichi Noorte Sümfooniaorkestri kontserti.

Soovijatele vormistab EMTA Täiendkoolituskeskus koolitustunnistuse. 
Päeva korraldab EMTA interpretatsioonipedagoogika eriala koostöös keelpilli erialaga ning Eesti
Keelpilliõpetajate Ühinguga.

Lisainfo:
Lembit Orgse
Interpretatsioonipedagoogika õppejuht

lembit@ema.edu.ee

Konverents „Eesti professionaalse muusikakultuuri tulevikuvaated“ 29.–30. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues kontserdisaalis

Üldine, Teadus

Konverents „Eesti professionaalse muusikakultuuri tulevikuvaated“ 29.–30. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues kontserdisaalis

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub Eesti professionaalsete muusikute kogukonda osalema ja
aktiivselt kaasa rääkima EMTA 100. aastapäevale pühendatud konverentsil „Eesti professionaalse
muusikakultuuri tulevikuvaated“.

Kuigi võime Eesti professionaalsete muusikute kogukonnana olla uhked meie muusikakultuuri saavutuste
üle, peame siiski endale tunnistama, et valdkonna tulevik on muret tekitav. Professionaalse muusiku
haridustee algab lapsepõlvest ning kestab tema täiskasvanuks saamiseni ja sageli kauemgi, kuid tänane
haridussüsteem seda ühtse tervikuna ei käsitle. Samavõrd on üles kerkinud haritud publiku järelkasvu
probleem: kommertsialiseerunud ühiskond toetab pigem pealiskaudsust, milles süvenemist nõudval
muusikal on end aina raskem kuuldavaks teha. Professor Toomas Siitan võttis probleemi kokku oma
ettekandes muusikapäeval, 1. oktoobril, tõdemusega: „See on vaimu kriis keset majanduse kõrgaega.“

Meie muusikakõrgkooli 100. aastapäeval on põhjust küsida, mida muusikud ise ja ühiskond laiemalt saaks
teha professionaalse muusikakultuuri tuleviku kindlustamiseks. Konverentsil käsitletakse Eesti muusikaelu
ja -hariduse erinevaid tahke, seda nii institutsionaalsest kui probleemikesksest vaatepunktist. Eesmärk on
sõnastada professionaalse muusikakultuuri ees seisvad põhiprobleemid ja otsida neile lahendusi.

Konverentsil on kavas peaettekanded prof Jane Ginsborgilt (Royal Northern College of Music,
Suurbritannia), prof Toomas Siitanilt (EMTA), vanemlektor Ene Kangronilt (EMTA) ja Kadri Leivategijalt
(Eesti Muusikakoolide Liit).

Samuti saab kuulata ettekandeid ja rääkida kaasa viies erialasektsioonis:
1) muusikapedagoogika,
2) instrumentaalõpe,
3) interpretatsioon ja kontserdikorraldus,
4) loomeuurimus, 
5) helilooming ja improvisatsioon.

Konverentsi esimese päeva õhtul on osalejatel võimalus nautida muusikat EMTA uues kontserdisaalis, kuulates IX Eesti pianistide konkurssi esimest finaalkontserti. Esinevad finalistid ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Jaan Otsa juhatamisel.

Konverentsil osalemine on prii. Selleks et korraldajad saaks planeerida tööd erialasektsioonides ja korraldada toitlustamist, palutakse osalejatel REGISTREERUDA SIIN  hiljemalt 15. novembriks 2019.

Vt konverentsi KAVA.

Konverentsi korraldamist koordineerib EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika
ning kultuurikorralduse osakond. Programmitoimkonda juhib prof Kerri Kotta.

Lisainfo:
Eerik Jõks
EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika
ning kultuurikorralduse osakonna peakoordinaator
eerik.joks@ema.edu.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistas oma 100. juubelit, promoveerides neli uut audoktorit ning ühe auliikme

Üldine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistas oma 100. juubelit, promoveerides neli uut audoktorit ning ühe auliikme

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistas pühapäeval, 29. septembril oma 100. juubelit, promoveerides neli uut audoktorit ning ühe auliikme. Pidustused jätkusid avatud uste päevaga ja kuni öötundideni anti ridamisi tasuta etendusi ning kontserte.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) pidulikul juubeliaktusel promoveeriti eile audoktoriteks alates 1971. aastast Eestis külalislavastajana tegutsenud Adolf Šapiro silmapaistva panuse eest teatrikunsti arengusse, Soomes sündinud pianist, dirigent ja helilooja Ralf Gothóni silmapaistva panuse eest meie muusikakultuuri arengusse, Freiburgi Ülikooli emeriitprofessor Wilfried Gruhn silmapaistva panuse eest Eesti muusikapedagoogikasse ning Göttingeni Ülikooli professor Andreas Waczkat silmapaistva panuse eest Eesti muusikateaduse arengusse. 

Olulise panuse eest EMTA arengusse valiti akadeemia auliikmeks Eesti Draamateatri juht, tuntud näitleja Rein Oja, kes on 15 aastat olnud EMTA kuratooriumi liige ja viimased 7 aastat selle esimees.

EMTA rektori prof Ivari Ilja sõnul on meie muusika- ja teatrielu viimased sajandi hinganud ühte rütmi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. “100 aasta jooksul on meie alma mater’is oma hariduse saanud rohkem kui 5000 inimest, kelle seas on enamik Eesti muusika ja teatri suurkujusid,” rõhutas prof Ilja. “Akadeemias elab suur hulk suuremaid ja väiksemaid erialasid, millest igaüks kätkeb endas aja- ja kultuuriloolist liini oma alustajate ning arenguga. Meie kohus on tagada nende liinide järjepidevus ning kanda hoolt, et Eesti muusika- ja teatrikultuuri ei tekiks lünki.”

Üleeile, EMTA 100. sünnipäeval 28. septembril avasid pidulikult lindilõikamise tseremooniaga EMTA kontserdi- ja teatrimaja president Kersti Kaljulaid ja Ivari Ilja. Üritusel viibisid ministrid, rektorid, külalised partnerkõrgkoolidest, kultuuritegelased, akadeemia sõbrad ja koostööpartnerid. 

Eile said aga kõik huvilised avastada kontserdi- ja teatrimaja tasuta kontsertidel ning etendustel. Akadeemia õppejõudude ja üliõpilaste ühiskontsert anti täissaalile. Menukas oli ka lavakunsti osakonna 30. lennu üliõpilaste etteaste black box’is. Lavale jõudis nii kaasaegsete etenduskunstide kava, improvisatsiooni, klassikat kui ka jazzi. Publikut jätkus hiliste õhtutundideni, kui ürituse võttis kokku helilooja ja kompositsiooniprofessor Tõnu Kõrvitsa disko. 

Fotosid EMTA audoktorite promoveerimisest leiab SIIT.
Fotograaf Erlend Štaub

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas uue kontserdi- ja teatrimaja 

Üldine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas uue kontserdi- ja teatrimaja 

100. juubelit tähistav Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas täna Eesti kõige uuema kontserdi- ja teatrimaja, kus on 482 inimest mahutav kontserdisaal, 130 istekohaga black box näitlejatele ja džässmuusikutele ning 21 uut õppeklassi. Tipptasemel hoonet ehitati 1,5 aastat ja see läks maksma ligikaudu 12 miljonit eurot.

Täna õhtul lõikasid vastvalminud kontserdisaali laval traditsioonilise avamislindi läbi president Kersti Kaljulaid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor prof Ivari Ilja, kuulutades uue maja avatuks. Pidulikule tseremooniale järgnes avakontsert, kus muuhulgas tuli esmakordselt maailmas ettekandmisele Tõnu Kõrvitsa uudisteos „Ta kõneleb vaikselt”. Seejärel esitas EMTA lavakunsti osakond just avamissündmuseks lavastatud kava „Kummardus alustajatele“.

President Kersti Kaljulaid ütles uue hoone avamisel, et Eesti inimese minapilti on alati kuulunud tugev sillaehitamine vabaduse ja loova eneseväljendamise vahel. „Tänapäevalgi on muusika ja teater meie rahva jaoks sootuks enam kui lihtsalt kaunid kunstid. Sellest kõneleb kontsertide, festivalide ja uuslavastuste rohkus ning erakordselt suur teatri- ja kontserdikülastuste arv. See on loomulik osa meie mõttemaailmast ja närvisüsteemist ning tugineb paljus just sellele alusele, mis on siin ülikoolis aegade jooksul loodud ja mida luuakse,“ ütles president Kaljulaid ja lisas, et see kõik tähendab ka suurt ja nõudlikku ootust akadeemia suhtes nii Eestis kui ka laias maailmas. „Selleks, et me saaksime vabalt ja avara pilguga kodus edasi kesta ning selleks, et maailmas tuntaks ka edaspidi Eestit just meie kõrgelt hinnatud loomingu läbi.“

EMTA rektori prof Ivari Ilja sõnul on uus kontserdi- ja teatrimaja 100. juubelit tähistavale akadeemiale parim võimalik sünnipäevakink. “Meie üliõpilased saavad nüüd oma tulevast loojaelu õppida ja proovida siinsamas suurtel lavadel juba õpingute ajal,” lausus prof Ilja. “Kontserdi- ja teatrimaja tõstab kahtlemata Eesti muusika- ja teatrihariduse taset ning meie lõpetajate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kindlasti on uude hoonesse põhjust tulla ka laiemal muusika- ja teatripublikul, sest vastvalminud saalidesse kavandatud avalike kontsertide ja etenduste kava on juba praegu äärmiselt tihe. Akadeemia tudengite kõrval astuvad siin üles mainekad muusikud, lavastajad ja näitlejad nii Eestist kui kaugemaltki.”

6000-ruutmeetrise kontserdi- ja teatrimaja keskseks osaks on läbi nelja korruse ulatuv 482 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Kahe rõduga kontserdisaali pääseb akadeemia peahoonest ning lisaks eraldi Sakala ja Tatari tänavalt, et saali saaks paindlikult kasutada nii õppetööks kui ka avalikeks sündmuseks. Ligi poole tuhande kohaga kontserdisaali Tallinnas praegu ei ole, nii et uus maja täidab selle tühimiku.

Läbi kolme korruse ehitati 130 pealtvaatajat mahutav black box, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud. Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajati 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeediakeskus ning džässiklass. Kontserdi- ja teatrimaja kõik korrused ühendati kõrvalasuva akadeemia peahoonega. 

EMTA kontserdi- ja teatrimaja projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel ning Kalvi Voolaid. Saalide sisearhitektuuri autor on Aivar Oja FraDisain OÜst ning akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitas Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet tegi Tallinna Linnaehituse AS. 

Uue kontserdi- ja teatrimaja ehitust rahastasid Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Paljud kontserdid ning etendused uues kontserdi- ja teatrimajas on külastajatele tasuta.  Toimuvate ürituste kohta saab infot veebilehelt www.emtasaalid.ee

Edu kammerooperite konkursil Shanghais

Konkurss

Edu kammerooperite konkursil Shanghais

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni eriala doktorandi Tze Yeung Ho kammerooper hvorfor pusen? ("Miks kiisu?", "Why the kitten?") pälvis Shanghai rahvusvahelisel kammerooperite konkursil teise preemia.

Libreto autor on Linda Gabrielsen Norrast. Tze Yeung Ho juhendajad on prof Toivo Tulev ja prof Jaan Ross. Tze Yeung Ho tutvustab kammerooperit ka kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminaril "Opera as Imagination and Realization", mis leiab aset 18.-20. oktoober 2019 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Konkurss toimus kahes voorus – eelvoor ja finaal. Lõppvooru valiti kolm teost, mis 18. septembril kohapeal ka esitati. Seejärel langetas rahvusvaheline žürii (esimees muusikateadlane Wang Rui) otsuse. Tegemist oli kõige esimese Shanghai kammerooperi konkursiga.