Festival Trompetitalendid tähistab 30. juubelit galakontserdiga

Konkurss

Festival Trompetitalendid tähistab 30. juubelit galakontserdiga

29.–31. märtsini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline festival ja konkurss Trompetitalendid Tallinn 2019.

Trompetitalentide-nimelised trompetipäevad on koolitus- ja kontserdiprogramm, millest on kujunenud Eesti suurim vaskpillisolistide ja -ansamblite festival. Festivalil astuvad meistrite kõrval lavale tulevikulootused. Traditsiooniliselt on kavas konkurss trompetisolistidele ning meistriklassid ja koolitused.

Festivali avastardiks on selle 30. toimumisaastat tähistav suurejooneline galakontsert „30 aastat rahvusvahelisi trompetipäevi”, kus astuvad üles tunnustatud trompetistid nii kodu- kui ka välismaalt.

Galakontsert "30 aastat rahvusvahelisi trompetipäevi"
27. märts kell 19
Estonia kontserdisaal

Trompetisolistid:
Charlie Porter (USA), Fabio Brum (Brasiilia/Hispaania),
Guang Zhu (Hiina), Aleksei Ivanov (Venemaa), Aarne Ots (Eesti), Priit Rusalepp (Eesti), Jonas Katauskas (Leedu)

Konkursi TROMPETITALENDID Grand Prix´ ehk Stomvi preemia laureaadid
Neeme Ots (2013), Märt Metsla (2017), Mihkel Kallip (2018)
ja esimese preemia laureaadid Laur Keller, Mattis Johan Mere, Jan Marius Laur

Klaveril Ralf Taal, Meeli Ots

Eesti Noorte Kontsertorkester, EMTA Brass
solist Villem Endel Tiits (flüügelhorn)

Dirigendid: Aavo Ots, Kaido Kivi, Jaan Mesi,
Priit Sonn, Valdo Rüütelmaa

Festivali Trompetitalendid korraldab EMTA õppejõud Aavo Otsa Muusikastuudio.

EMTA juubelikonverents “Eesti professionaalse muusikakultuuri perspektiivid” ootab kõnelejaid

Üldine

EMTA juubelikonverents “Eesti professionaalse muusikakultuuri perspektiivid” ootab kõnelejaid

29.–30. novembril 2019 peetakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias konverentsi “Eesti professionaalse muusikakultuuri perspektiivid”. Akadeemia sajanda sünnipäeva konverentsi eesmärk on sõnastada professionaalse muusikakultuuri põhiprobleeme ning leida neile lahendusi.

Eesti professionaalne muusikakultuur võib olla uhke oma saavutuste üle möödunud sajandi jooksul. Rahvuskultuuri tekkimine 19. sajandil sai loomuliku jätku muusikas – me saime oma esimesed professionaalsed helikunstnikud, kes rajasid muusikakultuuri, mille viljasid võime ühiselt nautida. Ei ole ühtegi professionaalse muusikakultuuri spektrit, milles meil ei oleks ette näidata maailmatasemel tipptegijaid.

Asjaosalised ise aga teavad, et valdkonna tulevik on murettekitav. Elukutseliseks muusikuks pürgijate arv kipub kahanema. Muusiku haridustee algab lapsepõlvest ning kestab tema täiskasvanuks saamiseni ja sageli kauemgi, kuid tänane haridussüsteem seda ühtse tervikuna ei käsitle. Samavõrd on üles kerkinud haritud publiku järelkasvu probleem: kommertsialiseerunud ühiskond toetab pigem pealiskaudsust, milles süvenemist nõudval muusikal on end aina raskem kuuldavaks teha.

Meie muusikakõrgkooli 100. juubeli aastal on põhjust küsida, mida muusikud ise ja ühiskond laiemalt professionaalse muusikakultuuri tuleviku kindlustamiseks saaks teha. Konverentsil käsitletakse Eesti muusikaelu ja -hariduse erinevaid tahke, seda nii institutsionaalsest kui probleemikesksest vaatepunktist. Eesmärk on sõnastada professionaalse muusikakultuuri ees seisvad põhiprobleemid ja otsida neile lahendusi.

Kutse esinejatele, call for papers

Ootame konverentsile kõnelema erinevate muusikavaldkondade esindajaid: interpreete, pedagooge, heliloojaid, teadlasi, kultuurikorraldajaid ning valdkondade eest vastutavaid inimesi. Oodatud on eelkõige analüütilist laadi ning valdkonna probleemidest tõukuvad käsitlused.

Kuna ettekannete arv konverentsil on piiratud, palume hiljemalt 15. maiks saata ettekande pealkiri ja lühikokkuvõte (kuni 250 sõna) aadressil kerri@ema.edu.ee.

Laekunud taotluste põhjal teeb konverentsi korraldustoimkond otsuse konverentsil peetavate ettekannete osas hiljemalt 15. juuniks ning teavitab sellest ka taotlejaid.

EMTA on pääsenud maailma parimate kõrgkoolide edetabelisse

Üldine

EMTA on pääsenud maailma parimate kõrgkoolide edetabelisse

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on pääsenud esmakordselt rahvusvahelisesse kõrgharidusasutusi järjestavasse edetabelisse QS World University Rankings, kajastudes kunsti- ja humanitaarteaduste valdkondlikus pingereas 51-100 positsioonil.

QS World University Rankings on üks tunnustatumaid pingeridasid, mis reastab kõrgkoole üle terve maailma. Lisaks üldisele ülikoolide pingereale antakse välja ka mitmeid teisi, sealhulgas valdkonna-, eriala- ning regioonipõhiseid pingeridu. QS edetabaleid koostab hariduse ja õppimisvõimaluste kohta informatsiooni pakkuv rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds.

Viimastel aastatel on QS edetabelit kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonnas juhtinud USA muusikakõrgkool The Julliard School. 2019. aastal jagab The Julliard School edetabeli esimest kohta Viini muusikakõrgkooliga (Universität für Musik und darstellende Kunst Wien). Järgmistel positsioonidel on inglise muusikakõrgkoolid Royal College of Music ja Royal Academy of Music ning Curtis Institute of Music USA-st. Helsingi kunstide ülikooli Sibeliuse akadeemia, mis 2018. aastal oli paremusjärjestuselt kuues, on tänavuses pingereas langenud 12. kohale.

Esmakordselt QS edetabelis kajastuv EMTA, mis on ühtlasi ainus baltikumi kõrgkool selle aasta pingereas, jagab 51-100 kohta näiteks Kölni, Leipzigi ja Müncheni muusikakõrgkoolidega, Ungari Liszti-nimelise muusikaakadeemia ja Taanis asuva Aarhusi kuningliku muusikaakadeemiaga ning mitmete teiste Euroopa hinnatud muusikakõrgkoolidega.

Ülikoolide pingeread (inglise keeles rankings of universities) on kõrgharidusasutuste paremusjärjestused, mis on koostatud erinevate näitajate alusel või nende põhjal arvutatud punktisummat silmas pidades. Ehkki iga pingerida kasutab mingil määral teistest erinevaid näitajaid või metoodikat, on aluskriteeriumid pingeridade koostamisel aga enamasti sarnased: teadus- ja õpetamisvõimekus, rahvusvaheline maine, ettevõtluskoostöö ning teadusrahastuse maht ja osakaal.

QS World University Rankings edetabeliga saab tutvuda siin.

Renate Keerdi ja lavakunstikooli XXIX lennu uus lavastus

Üldine

Renate Keerdi ja lavakunstikooli XXIX lennu uus lavastus "VALGETE VETE SINA"

Renate Keerdi ja lavakunstikooli XXIX lennu uus lavastus "VALGETE VETE SINA" esietendub 30. märtsil Sakala 3 teatrimajas.

Idee autor, lavastaja ja kunstnik: Renate Keerd.

Laval EMTA lavakunstikooli XXIX lennu üliõpilased: Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Elise Metsanurk, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel ja Oskar Seeman.

Lavastus veest, meest ja teest, pluss midagi veel.

XXIX lennu diplomilavastus on Renate Keerdi esimene koostöö lavakunstikooliga. "Laval on noored näitlejad, kes on vägagi tundlikud ja helged inimesed, " ütleb lavastaja ise esimese kohtumise kohta. Renate Keerd on vabakutseline lavastaja ja koreograaf, kelle looming on saanud palju tähelepanu nii Eestis kui välismaal. 2016. ja 2018. aastal oli Renate Eesti teatri aastaauhinna laureaat ja 2018. aastal Kultuurkapitali näitekunsti valdkonna peapreemia laureaat. Tema lavastusi on iseloomustatud kui elujaatavaid, ühiskondlike nähtuste ja protsesside tundlikku ja vaimukat kajastamist isikupärases kunstnikukeeles.
2012. aastal asutas Keerd oma teatritrupi Kompanii Nii. Oma viimased lavastused on loonud Tartu Uues Teatris ja Von Krahli teatris.

Esietendus: 30. märtsil 2019 Sakala 3

Etendused:

1., 2., 5., 9., 12., 23., 26. aprillil kl 19

2., 3., 7., 10., 14., 15. mail kl 19

Piletid Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal.

Küsimused ja grupibroneeringud: piletid@sakala3.ee või 6688 792

Vaata ürituse infot ka Facebookist.

Lavastuse valmimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

Euroopa Liidu sotsiaalfondi toel stardivad EMTAs uued muusikaõpetaja lisaeriala koolitusgrupid

Täiendkoolitus

Euroopa Liidu sotsiaalfondi toel stardivad EMTAs uued muusikaõpetaja lisaeriala koolitusgrupid

Möödunud aasta lõpul kindlustas EMTA täienduskoolituskeskus Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastuse üldhariduskooli- ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala koolituste korraldamiseks.

Tänu sellele alustab 27. veebruaril EMTA täienduskoolituskeskuses õppetööd üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaeriala õppegrupp. Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala õpperühm alustab tegevust 5. märtsil.

Koolituste vajalikkust kinnitab huvi nende vastu. Üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaerialale kandideerinud 37 kandidaadist oli võimalik vastu võtta 26 õppurit. Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja koolitusele kandideeris 74 kandidaati, kellest jätkavad õppetööd 52 õppijat.

Õppekava mahus 45 EAP sisaldab 370 tundi auditoorset tööd ja 800 tundi iseseisvat tööd. Sealhulgas on individuaalset õppetööd võimalik läbi viia ka põhilistes erialastes ainetes. Töö jaguneb kolmele semestrile ja õpingud lõpevad pedagoogilise lõputöö kaitsmisega 2020 oktoobris.

Õppetööd organiseerib EMTA täienduskoolituskeskus ning seda viivad läbi EMTA õppejõud.

Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond toetas EMTA projekti „Üldhariduskooli muusikaõpetaja ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala omandamine“ (projekt nr 2014-2020.1.02.18-0653) 198 816 euroga.

Riigikogu võttis vastu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse

Üldine

Riigikogu võttis vastu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse

Riigikogu kiitis eile heaks uue kõrgharidusseaduse ning koos sellega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse.

EMTA seadusega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Seadus sätestab akadeemia vastutuse muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia rolli muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist muutuvad EMTA juhtorganid: kaob senine kuratoorium, mille asemele tekib 7-liikmeline välisliikmeid kaasav ja strateegilisi otsuseid tegev nõukogu. Akadeemilise kollegiaalse otsustuskogu nimeks saab senat.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt tegutseb avalik-õiguslik juriidiline isik tema kohta käiva seaduse alusel. Ehkki EMTA seaduse esialgne kavand pärineb juba aastast 2007, oli Eesti kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist oma seadus seni vaid Tartu Ülikoolil ja Tallina Tehnikaülikooolil. 20. veebruaril võttis Riigikogu lisaks EMTA seadusele vastu ka Tallinna Ülikooli, Maaülikooli ning Kunstiakadeemia oma seadused.

Uus kõrgharidusseadus hakkab asendama senist ülikooliseadust. See ei muuda Eesti kõrgharidussüsteemi põhialuseid, küll aga korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone.

EMTA seadus

Kõrgharidusseadus

EMTA doktorant Maria Korepanova konkursil „Teadus kolme minutiga“ viie parima hulgas

Konkurss

EMTA doktorant Maria Korepanova konkursil „Teadus kolme minutiga“ viie parima hulgas

EMTA doktorandid Maria Korepanova ja Piret Jaaks esitlesid edukalt oma teadustöid Eesti Teaduste Akadeemias toimunud doktorantide ja noorteadlaste konkursil „Teadus kolme minutiga“, Korepanova valiti ka viie parima loengupidaja hulka.

8. veebruaril toimus Eesti Teaduste Akadeemias doktorantide ja noorteadlaste populaarteaduslik konkurss „Teadus kolme minutiga“, kus osalejate ülesandeks on kolmeminutilise loengu käigus tutvustada oma teadustööd nii, et see avaks töö sisu ja olulisuse võimalikult laiale sihtrühmale. Selleaastasel konkursil esinesid silmapaistvalt ka EMTA doktorandid: pärimusmuusik Maria Korepanova ettekandega „Ühe soome-ugri rahva improvisatsioonikunsti loomingulisest rekonstrueerimisest“ ning dramaturg Piret Jaaks ettekandega „Mida ma saan kunsti vahenditega teada inimeste terrorismihirmu kohta?“. Korepanova valiti ühtlasi ka 18 loengupidaja seas viie parima hulka. „Teadus kolme minutiga“ galaõhtut sai jälgida Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaalis Novaator.

Maria Korepanova on laulja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika doktorant ning lõpetanud Udmurdi Riikliku Ülikooli rahvalaulu erialal. Üle 15 aasta on ta tegelenud bessermani ja udmurdi rahvalaulude kogumise, uurimise ja esitamisega. Tema eriliseks huviobjektiks on bessermani kultuurile iseloomulik vokaalne žanr krež'. Korepanova on rahvalaulude esitajana osalenud peaaegu kõikidel olulistel folkloorifestivalidel Venemaal ja andnud kontserte mitmes välisriigis.

Piret Jaaks on näitekirjanik ja dramaturg ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant, kes uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondade kaasabil. Oma peamise uurimismeetodina kasutab ta intervjuud. Kogukonna liikmetega tehtud intervjuusid analüüsides kaardistab ta kogukondade jaoks olulisi teemasid, saades nii materjali tekstiloomeks. Jaaks on varasemalt lõpetanud Tartu Ülikoolis teatriteaduse eriala. Tema sulest on Eesti ja välismaa lavadele jõudnud 15 näidendit.

Juba neljandat korda toimunud konkurssi „Teadus kolme minutiga“ korraldab Eesti Teaduste Akadeemia ning see sai alguse 2015. aastal teadust populariseeriva festivali „Teadlaste öö“ raames toimunud pidulikul galaõhtul.